Sularahatehingud Pangaülekanded Määratud maksed Püsikorraldus Otsekorraldus Siseriiklik makse: • Saab teha ülekande mis tahes panka Eestis • Maksed liiguvad kiiresti • Pangasisene makse ja tavamakse Välismakse: • Ei ole vaja välisvaluuta arvelduskontot • Alates 10 000 eurost pakub pank automaatselt soodsamaid kursse tööpäeviti kell 8.30–17.00 • Eelneva kokkuleppe alusel on kontol võimalik hoida välisvaluutat Otsekorraldus • Tasuta
Situatsioon Korraldus Põhjenda! 1. Anne peab iga a) Määratud Sest summad koguaeg muutuvad. kuu maksma makse lasteaia tasu. 2. Peeter maksab b) Püsikorraldus Summa on sama iga kuu, meie ise ei iga kuu teosta seda, vaid pank. kodulaenu eest 7 500 krooni. 3. Liisal on c) Otsekorraldus Pank arveldab iga kuu, summa on sõlmitud leping erinev. ,,Eesti Energiaga" 4. Aavo soovib d) Välismakse teostada ülekannet dollarites
Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha
Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole · otsekorraldus arve koopia saadetakse panka, kus kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa arve esitajale Hoiused · nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon
kasutades Id-kaarti. User story 4 kasutajana ma soovin videolaenutusse sisse logida lihtsalt ja kiirelt, kasutades Mobiil-id-d. User story 5 kasutajana ma soovin videolaenutusse sisse logida lihtsalt ja kiirelt, kasutades logini ja parooli User story 6 kasutajana ma soovin enne iga sisselogimist valida, millist sisselogimise meetodit ma kasutan, et mul oleks valikuvõimalus. User story 7 teenuse kasutamise lõpetamiseks tagastada kõik filmi postiga ning lõpetada otsekorraldus krediitkaardiga valides menüüst valiku ,,Lõpetada leping." Feature 2 videolaenutusse sisse logimisega ja/või teenusega lõpetamisega kaasnevad teavitused/veateated. User story 1 kasutajana ma soovin saada arusaadavat teavitust, kui videolaenutusse sisse logimine ebaõnnestus, vältimaks segadusse sattumist. User story 2 kasutajana ma soovin saada arusaadavat teavitust, kui videolaenutusse sisse logimine õnnestus, veendumaks, et sisse logimine õnnestus.
1.2........................................................................................................................................... 2. Mittesularaha (moodustavad 80% kõigist tehingutest.): 2.1.Maksekorraldused: 2.1.1. pabermaksakorraldused;................................................................ 2.1.2. elektroonilised maksekorraldused: 2.1.2.1.otsekorraldus;.................................................................................................. 2.1.2.2.püsikorraldus;.................................................................................................. 2.1.2.3.maksekorraldus internetipangas;..................................................................... 2.1.2.4.maksekorraldus telepangas.............................................................................
olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro
olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga. 21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud? Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet. 22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed Kaardid - deebet - krediit (fix igakuine makse tagasimakse) ATM Laenamine - eluasemelaen - väikelaen - liising Investeerimine - hoius - pensionisammas Lisateenused -valuutavahetus - pangaseifid - nõustamine - notariteenus 23.Kuidas liigitatakse äriklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes,
rahaühik · Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress.
26. Peamised maksevahendid, makseinstrumendid ja sularahata makseviisid. Maksevahendid: Sularaha Pangakontoraha E-raha Virtuaalraha Panga sularahata makseinstrumendid: Kreedit-tüüpi maksekorraldus Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus Inkassokorraldus Tsekk Veksel. Sularahata arveldusvormid: Pangaülekanne kreedit-tüüpi maksekorralduse alusel ehk kreeditülekanne Pangaülekanne deebet-tüüpi maksekorralduse alusel ehk otsene deebet Akreditiivarveldus Inkassoarveldus Tsekiarveldus Arveldus avatud konto kaudu 27. Pankade poolt pakutavad välismaksete tüübid. Viisid: Ettemakse
Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda. · Sularaha Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt
side korrald. ·laomaj. korraldamine maksete sooritamiseks n. laenu tagasimaksmiseks, ajalehtede vahendusel kauba ostjale esitatakse kauba omandiõigust tõestavad ·panga tehnika ost ja hooldus. Avalike suhete ja turunduse tellimine, elukindlustus-maksed. Leping panga ja kliendi vahel; dokumendid, mis loovutatakse ostjale peale tasumist või veksli osakonna ül-d: ·klientide küsitlemine, turu-uuringud ·panga toodete 2)otsekorraldus- regul, muutuva suurusega maksete teostamiseks. aktsepteerimist. Inkasso ja akreditiiv on oma olemuselt Leping kliendi, raha-saaja ja panga vahel; 3)määratud maksed- ja teenuste analüüs ·sihtrühmade valik ·uute toodte väljatöötamine dokumentaalne makse. 1)puhas inkasso- väljamaksmiseks esitatakse