surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted
surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted
"Öös on asju" (1990) "Doonori meelespea" (1990) "Tere, kollane kass!" (1992) "Brecht ilmub öösel" (1996) Film "Võlg" http://www.youtube.com/watch?v=ds7hMyG5mc0 Film noortest, mis on vändatud 1960-ndate kirjanduse lapsgeeniuse Mati Undi stsenaariumi järgi, aluseks tema samanimeline jutustus. Must-valge, ilus, romantiline ja nukker, täis oma ajas tavatult otsekoheseid eksistentsiaalseid küsimusi. Ilma vastusteta. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt http://en.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=179547 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm AITÄH KUULAMISE EEST!
Olete oma arvamuse õiguses nii veendunud, et ei kuula, mis teised räägivad. 2.3. Kehtestav stiil Kehtestavalt suheldes ütlete otse välja, mida tunnete, mõtlete ja soovite. Seisate oma õiguste eest ning võtate arvesse teiste õigusi ja tundeid. Kuulate tähelepanelikult ning annate mõista, et olete teist kuulanud. Olete avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. Olete võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Oskate komplimente teha ja vastu võtta. Oskate vestlust alustada ja lõpetada. Talute kriitikat, ilma et muutuksite vaenulikuks või läheksite trotsi täis. Kehtestavalt käitudes ohkab teist enesekindlust ja empaatiat. Teie hääletoon on rahulik ja kindle. Tunnete end teisele silma vaadates mugavalt. Teie pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge.
Kehtestavalt käitudes ütleb inimene välja, mida ta mõtleb, tunneb ja arvab. Selline inimene ütleb otse välja, mida ta soovib. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud 1 Organisatsiooni käitumine kompromissidele ja läbirääkimistele, on võimeline esitama otsekoheseid palveid ja ka otsekoheselt ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Kehtestavalt käituv inimene kasutab suhtlemisel täissõnumeid ja teisi tõhusa eneseväljenduse reegleid. Kehtestava sutlemisstiiliga inimene: · Kasutab omi õigusi, ilma teiste õigusi rikkumata. · Austab nii ennast kui ka teisi. · Väljendab oma positiivseid tundeid. · On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv. · Kasutab mina-teateid (Nt. Mina arvan, meie tunneme)
Tuleks läbi mõelda erinevad viisid, kuidas end arusaadavaks teha, ning püüda end panna laste olukorda. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Meeles tuleks pidada järgmist • Kui lastel on mure, paku neile võimalust end „tühjaks rääkida“ ning tuge lahenduste leidmisel. • Kuula rahulikult lõpuni, mida neil öelda on, sõnasta nende mõtteid ümber, väldi kiusatust neid katkestada või loengut pidada või lausa hirmutada. • Kui tekivad kahtlused, esita otsekoheseid küsimusi. • Esita avatud küsimusi (nt „Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Paistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?“ jne), väldi küsimusi, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid. • Hoia end kursis, mida noored uimastitest omavahel räägivad ja millised on levinumad (väär)uskumused. Häid võimalusi selleks pakuvad kõikvõimalikud noortefoorumid, jututoad ja uimasteid käsitlevad veebilehed
seda tahab. Oma saatuse kujunemisest võtab ta aktiivselt osa. 1.3 KEHTESTAV STIIL Kehtestavat suhtlusviisi kasutav inimene ütleb otse välja, mida tunneb, mõtleb ja soovib. Kehtestav inimene seisab oma õiguste eest ning võtab samas arvesse ka teiste õigusi ja tundeid. Kuulab tähelepanelikult ning annab mõista, et on ka teist kuulanud. Läbirääkimistele, kompromissidele on avatud, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse kulul. On võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt ei ütlema. Komplimente teeb üpris palju. Vestlusel on pädev, oskab vestlust alustada ja ka lõpetada. Talub kriitikat suurel määral, oskab end sellel kohal kokku võtta, et mitte muutuda vaenulikuks. Kehtestava inimene on enesekindel ja empaatiline. Tema hääletoon on rahulik ja kindel. Silmkontakt on teise inimesega mugav. Pilk väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge. Kehtestamise eelised:
Suurem osa lastest eitab vanemate surmaga seotud lõplikkust. Lapsevanema surm on nii põhjapanev sündmus, et laps hakkab tegelikkusest kaugenema. Ta ei katkesta siiski oma sidemeid tegelikkusega, vaid võtab selle omaks vähehaaval. (Forlag, 1989, 33) 2.1 Leina mõju lapsele Emotsionaalse kaitse tugevnemine on sageli otseselt märgatav. Üpriski paljud ei nuta, mõned võivad naerda, paljud esitavad praktilisi ja otsekoheseid küsimusi. (Forlag, 1989, 33) Lastel on jõuline vajadus tõrjuda sündmust oma mõtetest eemale, et nad võiksid selle vähehaaval oma kogemustega ühendada. Kuna teadvus ei talu tugevaid tundeid, surub see kõik sündmusega seotud mõtted kõrvale. Selle tõttu ei ole lastes märgata mitte mingisugust välist muutust. Nad maandavad oma tugevaid tundeid teistes olukordades, näiteks lugedes, filmi vaadates või kuulates,
leidmisel. Kuulake rahulikult lõpuni, mida neil on öelda, sõnastage nende mõtteid ümber ning ärge öelge, et teate, mis tunne neil on. Te ei pruugi seda sugugi teada. Vältige kiusatust neid katkestada, pidada loengut, sõimelda või nende peale karjuda. Ärge eeldage, et lapsed teie jagatud soovitusi tingimata järgivad, nad ei pruugi seda teha; * kui tekivad kahtlused, on esimene loomulik reaktsioon paanika. See pole muidugi lihtne, kuid sellest on palju abi, kui suudate esitada otsekoheseid küsimusi enesevalitsust kaotamata; * lastega vestlemisel esitage avatud küsimusi (näiteks: ,,Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Pistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?" jne), mitte selliseid, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid; * paljud vanemad usuvad, et õudusjutud süstlaga vehkivatest narkomaanidest on parim ennetustaktika
ning ärge öelge, et teate, mis tunne neil on. Te ei pruugi seda sugugi teada. Vältige kiusatust neid katkestada, pidada loengut, sõimelda või nende peale karjuda. Ärge eeldage, et lapsed teie jagatud soovitusi tingimata järgivad, nad ei pruugi seda teha; · kui tekivad kahtlused, on esimene loomulik reaktsioon paanika. See pole muidugi lihtne, kuid sellest on palju abi, kui suudate esitada otsekoheseid küsimusi enesevalitsust kaotamata; · lastega vestlemisel esitage avatud küsimusi (näiteks: ,,Mulle tundub, et täna juhtus midagi, kas sa tahaksid sellest rääkida? Pistab, et miski teeb sulle muret, saan ma sind kuidagi aidata?" jne), mitte selliseid, millele on võimalik anda lühikesi jah/ei vastuseid; · paljud vanemad usuvad, et õudusjutud süstlaga vehkivatest narkomaanidest on parim ennetustaktika
järgnevalt: 1. Vastaja A. Õigused Õigus privaatsusele. Vastajal on õigus puutumatusele ja häirimatusele Õigus olla informeeritud. Vastajale peab selgitama uuringu eesmärke, tulemuste kasutamist jms. Vabatahtlikkus. Vastaja osalemine uuringus peab olema rangelt vabatahtlik Õigus anonüümsusele. Üldjuhul on uuringud alati anonüümsed, vastasel juhul peab vastajalt saama nõusoleku. B. Kohustused Olla aus. Uurijale tuleb anda siiraid, täpseid ja otsekoheseid vastuseid. 2. Uurija A. Õigused Õigus saada vastajalt korrektseid andmeid. Õigus saada tellijalt vajalikku alus- ja põhiinformatsiooni. B. Kohustused Ei tohi kahjustada turundusuuringute kutseala. Uurija peab tagama uuringu objektiivsuse, teaduslikkuse, täpsuse ning vajadusel vastavuse seadusandlusele. Informeerima uuringu käigus toimunud muudatustest. Ei tohi moonutada andmete statistilist täpsust.
annaabi.ee 
