Vabariik ei sõlmi Enne kohaldamist välislepinguid, mis tuleb välisleping on vastuolus transformeerida põhiseadusega seadusesse. RAHVUSVAHELISED LEPINGUD: EUROOPA LIIT Põhiseaduse täiendamise seaduse : § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Õiguse allikad: EL õigus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavus Euroopa Kohtu lahend Vad Gend & Loos Euroopa ühenduse õigus Euroopa Ühenduse õigus esmane õigus teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED
õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud) Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus, usuvabadus ja valimisvabadus Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt EL sisene kompetentside jagunemine
Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Ülimuslikkuse nõude õiguslik tagajärg on, et riiklikku õigust ei saa vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega kohaldada ja uute riiklike õigusaktide vastuvõtmine ei ole võimalik enne, kuni need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus tähendab, et Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele.
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. EL-ga ühinemisel muutusid Eesti seaduste kõrval otsekohaldatavaks ka EL määrused. EL määrust kohaldatakse üldiselt, see on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Otsekohaldatavus peab vastama kolmele aspektile 1) arusaadav, 2) ühiselt mõistetav, 3) konkreetne. ELi aluslepingutes sätestatud eesmärke on võimalik saavutada erinevat liiki õigusaktide abil. Mõned on siduvad ja mõned mitte. Mõnda kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide ning mõnda vaid mõne üksiku liikmesriigi suhtes. Määrus on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille ELi liikmesriigid peavad saavutama
piiratud rolli otsustetegemise protsessis. Samas on aga integratsiooni vältel tugevnenud Euroopa Liidus rahvusülesuse jooned: · Euroopa Komisjoni keskne roll EL-i päevakorra kujundamisel (agenda setting) ning sekundaarses seadusandluses; · kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine Ministrite Nõukogus; · Euroopa Parlamendi suurenenud seadusandlik ja järelevalvefunktsioon; · Euroopa õiguse ülimuslikkus ja otsekohaldatavus; Euroopa Kohtu roll Euroopa õiguse interpreteerimisel ning jõustamisel. ERISUS 5: Euroopa integratsiooni ei saa üheselt põhjendada ühegi vastava teooriaga. Ei ole olemas ühte domineerivat integratsiooniteooriat; valdkonda iseloomustab teoreetiliste lähenemiste paljusus ning erinevate koolkondade vaheline võistlemine. Euroopa Liitu on nimetatud ka sotsiaalteaduste suureks mõistatuseks: Euroopa Liit on ainulaadne nähtus, mis ei
Euroopas oli kõige olulisemaks aktiks Prantsuse Inimese ja Kodanikuõiguste Deklaratsioon ja USAs K-i 10 esimest parandust ehk Bill of Rights. Erilise tähenduse omandasid põhiõigused Euroopa kontinendi demokraatlikus osas peale II Mis seoses Euroopa Inimõiguste Konventsiooni jõustumisega. Tol perioodil sai valdavalt valitsevaks arusaam, et põ-ed on otse kohaldatavad ja vahetult siduvad st et isik saab vahetult PÕ-le tuginedes esitada nõudeid avaliku võimu vastu. PÕ-ste otsekohaldatavus tähendab, et isik saab esitada enda nõuded avaliku võimu vastu tuginedes vahetult PS-le. Ta saab enda õigusi kasutada ka siis, kui PS-st allpool seisvat seadust üldse ei olegi. nt. saaks ta ettevõtlusvabadust teostada vahetult PS-le tuginedes ka siis, kui puuduksid vastavat valdkonda reguleerivad eriseadused. Tänapäeva õiguslikult reguleeritud ühiskonnas on vähemalt üldjuhul PS-st detailiseerivad seadused olemas ja vahetu tuginemine PS-le saab kõne alla tulla
"õiguste (õigussüsteemide) konflikt", konfliktinormid Allikad: riigisisene ja rahvusvaheline (avalik) õigus (nt Haagi konventsioonid) Kaks teooriat: Dualistlik riigi(sisene) õigus ja RVÕ on kaks eraldi süsteemi Nt Ühendkuningriik Monistlik õigus on ühtne, rahvusvaheline õigus on osa riigi sees kehtivast õigusest Nt Madalmaad, Eesti Kuidas RVÕ saab riigiLE siduvaks? Kas ja kuidas RVÕ saab riigiS siduvaks? Otsekohaldatavus, kaudne mõju Supranatsionaalsus, ülimuslikkus (Euroopa Liit jm) · Rahvusvahelise õiguse põhimõtted: Õiguse üldpõhimõtted See, mis on omane igasugusele õigusele Materiaalne aspekt (nt õiguserikkumine ei tohi olla kasulik, teisele ei saa anda enam kui endale kuulub) Formaalne aspekt (nt poolte võrdsed vahendid vaidluses) Spetsiifilised põhimõtted Riikide võrdne suveräänsus Erga omnes ja jus cogens Konfliktide rahumeelne lahendamine Sektoripõhimõtted 69
võidukäigust rääkimine õigustatud. Printsiipide funktsioonid 1. regulatiivne funktsioon õiguse printsiibile võib rajada õigusele vastava otsustuse. See võib olla ainukeseks argumendiks, millele otsus teha. Enamikel juhtudel toimub see lisaks ka täielike õigusnormide kaudu. Printsiipide rakendamisel on võimalik korrastada õigust kooskõlas kehtiva poliitilise olustikuga. Printsiibi rakendamine, otsekohaldatavus nõuab eneseületamist ja julgust. 2. heuristiline funktsioon see mõistmine tuli 19.sajandil. Generaalsed kodifikatsioonid muutsid kiirustades tehtud õiguskorra keerukaks. Selle ületamiseks püüti taandada kaasuste lahendamine juhtpõhimõtetele. Õiguskorra struktureeritus ja ülevaatus on hädavajalik. 3. interpreteeriv funktsioon - printsiipi kasutatakse kui meetodit argumenteerimisel
Kindlas kõneviisis lause normitekstis tähendab kohustust (kui lause sisust ei tulene teisiti) a. Põhikohustuse adressaat adressaatide ring on piiritletud – ainult põhiõiguste kandja – inimesed b. Mõiste põhikohustus – on põhiseadusest tulenev põhiõiguse kandja kohustus c. Otsekohaldatavus (täitevvõimu puhukl seaduslik alus vajalik, kohtuvõimu puhul§ 3 lg 1 lause 1 !!! Põhikohustused ei ole otse kohaldatavad Materiaalne/formaalne kriteerium N: § 92 lg 1 ei ole põhikohustus, põhikohustus on ainult selline PS-s sätestatud kohustus, mille adressaadiks on põhiõiguse kandja. Põhikohustus nt § 53. III Põhiõiguste liigitused 1. Vahetegu struktuuri järgi
retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2). 1.1
süsteemis paigutuvad põhiseadusest madalamale astmele (PS § 3). (Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 463-472. Vt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1993/1, lk 13; R. Maruste. EIÕK staatus eesti õigussüsteemis. Juridica 1996/9, lk 474-478.), seadusest alamalseisvad õigusaktid ning halduse üldaktid. (lk 463.)
annaabi.ee 
