- Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. - Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 56 korda. - Tee umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ettetaha, ringita õlgu. - Käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole. - Tõsta õlgu ja langeta neid, ringita. Kasutatud matejalid: - http://www.vkg.werro.ee/krista/koigile/tervis.htm - http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=27&Itemid=9 - http://www.ut.ee/tervis/aergo/ - http://www.hot.ee/martir/risk/index_files/image009.gif
Pidurite trummelstendikatse - Trummelstendikatsel pööratakse tähelepanu veeretakistusele ja pidurdusjõudude ühtlusele. Sama telje ratastel ei tohi pidurdusjõud erineda üle 30 %. Proovisõidu ajal - Proovisõidu alguses kontrollige, et sidur ei libise ega ei raputa. Kiirendage jõuliselt u 2500-lt 4000 mootoripöördeni minutis. Veenduge, et kiirendus toimus häireteta, käigukast toimis laitmatult ja et roolitunnetus oli normaalne ning rool naasis pärast pööret korralikult otseasendisse. Pange tähele, kas jõuülekanne ei põhjusta vibratsiooni ja/või ebaharilikke helisid. Veenduge, et mootor soojeneb töötemperatuurini normaalse ajaga, rattad ei vibreeri ning et kerest ega veermikust ei kosta ebaharilikke helisid. Veenduge, et kütte- ja kliimaseade töötab korralikult. Pidurdades kontrollige, et pedaalitunne ja aeglustus on normaalsed. Proovige ka blokeerumisvastase seadise (ABS) toimimist nt kruusasel teepinnal.
joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45° Näidisharjutused: 1. Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu 2. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: 1) tõsta õlgu ja langeta neid, ringita 2) käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; 3) siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu 4) tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu langeta käed ja pea 5) toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta
vahel) olema vähemalt 45°. 6.3 Näidisharjutused Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ettetaha, ringita õlgu. Tee 34-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: tõsta õlgu ja langeta neid, ringita; käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu; tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu langeta käed ja pea; 10
joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45° Näidisharjutused: 1. Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu 2. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: 1) tõsta õlgu ja langeta neid, ringita 2) käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; 3) siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu 4) tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu langeta käed ja pea 5) toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta
3.3. Näidisharjutused: 1. Tee u 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita õlgu. 2. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: 1) tõsta õlgu ja langeta neid, ringita; 2) käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; 3) siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu; 4) tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu langeta käed ja pea; 5) toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta
See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto
Esiratta pöördtelg ei ole samuti vertikaalne, vaid teatava kaldega. Pöördtelje külgkalle (6°) aitab hoida rataste otseasendit veoauto raskusjõu toimel. See kalle vähendab ratta pööramise õlga, mistõttu kohapeal on rattaid kergem pöörata ja teekonarustest tingitud tõukeid antakse roolirattale vähem. Pöördtelje pikikalle. Käänmikupoldi ülemine ots on kallutatud tahapoole. See aitab pärast pööret rattaid otseasendisse tagasi tuua. Viimast nurka on õhkvedrustuse korral koos esisilla tala asendi muutmisega võimalik ka reguleerida. Auto liikumisel püüavad esirattad esirataste kalde ja hõõrdejõu toimel laiali minna, põhjustades ratasete libisemist ja rehvide liigset kulumist. Selle vältimiseks on ratastel kokkujooks, mis tagab sõidul esirataste rööpse asendi ja väldib rehvide ülemäärast kulumist
asetsema õigete nurkade all. Neid nurkasid nimetatakse juhtrataste seadenurkadeks, mis on järgmised: juhtrataste vertikaalkalded väljapoole traktorit, käändtelgede sisepoole ja tahapoole kalded, juhtrataste kokkujooks. Esimene neist tagab olukorra, kus juhtrattad pöörduvad tagasi otsesõidusuunda traktori raskuse arvel. Teise ülesanne on tagada juhtrataste stabiilsus otsesõiduasendis. Kolmanda ülesanne on seada juhtrattad otseasendisse sõidu ajal, kui kalletest tulenevalt mõjuvad juhtratastele lisajõud. Roolitrapetsi ülesandeks on tagada juhtratastele erinevad pöördenurgad, mis on tingitud erinevatest pöörderaadiustest traktori kurvis sõidul. Selleks on juhtrataste kinnituspunktide ja paralleelvarda pikkused erinevad, nii et kui paralleelvarras on esisillast tagapool, siis on tema pikkus väiksem ja kui eespool, siis suurem. Nii on tagatud niinimetatud roolitrapetsi tekkimine esisillast,
Kuid tuleb arvestada sellega, et juhitavus on kehvem ja inertsjõud suuremad. Tuul teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Kui tugev tuul puhub küljelt, tekkib pärast laeva vööri jõudmist sillatugede poolt moodustatud tuulevarju tsooni tendents ahtril minna allatuult, see tähendab, et vöör pöördub tuule poole. Allatuult kippuval (vallamisaldis) laeval tuleneb see tendents tuule rõhu momendi vähenemisest. Olukord on kergesti parandatav rooli toomisega otseasendisse või vajadusel ka veidi vastasparda poole viimisega. Seega ei kujuta sellise tuule mõju suurt ohtu. Joon. 12.31. Ise tuulde mineval (luhvamisaldis) laeval (sellised on enamik laevadest), on kirjeldatud tuulde minemise nähtus seletatav tuule rõhu momendi suurenemisega. Niipea kui vöör siseneb vaikusetsooni, kandub tuule rõhu rakenduspunkt ahtri poole (Joon. 12.31). Kui liigutakse vastuvoolu, siis aitab sellele kaasa
annaabi.ee 
