· munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. Meel Elundid Näidisliigid, erandid Nägemine Silmad Neliksilm, koopakalad on pimedad Kuulmine (ja tasakaal) Sisekõrv, kuulmekivikesed Karplased ehk otoliidid, Weberi aparaat Haistmine Ninasõõrmed 2 paari (sisse- Angerjas välja), haistmiskotikesed, haistmissagarad Kompimine Küljejooneelund, kehapind, Säga, karpkala, tuur, poised, uimekiired merikukk Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal)
Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (kaltsium-karbonaadi kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad tasakaalunärv Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Sissejuhatus psühholoogiasse 27 Sissejuhatus psühholoogiasse 28 Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II. *Need rakud paiknevad erinevates piirkondades.
endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed
neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta. Poolringkanalites paikneb sensoorne epiteel ampullaarselt laienenud osades, on tundlikud angulaarse kiirenduse suhtes. Nägemismeel- silmamuna funktsionaalselt kahes osas: · optiline aparaat (sarvkest, iiris, tsiliaarkeha, lääts, ees- ja tagakamber, klaaskeha)- reguleerib silma pääseva valguse hulka ja fokuseerib selle võrkkestale.
sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. V-o on neil ka erinev sensoorne funkt.Tasakaalumeel ja kuulmine ühes organis koos. Tasakaalu juhteteed: Retseptorrakud-vestibulaarganglion-vestibulaartuumad ajutüves(teatud
aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast 64 Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele 65 Karvarakke on tasakaalu- organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates
l. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi m. väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi n. kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. o. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t. aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. u. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike
Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega
Kilelabürindi ja luulabürindi vahe on täidetud perilümfiga (sarnaneb koostiselt ekstratsellulaarvedelikuga, sisaldades palju Na+) ja kilelabürint ise endolümfiga (sarnaneb koostiselt intratsellulaarvedelikuga, sisaldab palju K+). Tasakaaluelundis saab eristada lisaks 3 poolringkanalile veel kotikest ja mõiku. Retseptorite piirkond kotikeses ja mõigus on märgatav valgete tasakaalutähnidena, milleks on retseptoreid katvas sültjas massis paiknevad lubjakristallid, otoliidid. Poolringkanalite retseptoreid katvas sültjas massis kristalle ei ole. Retseptoorsed rakud on varustatud peente karvakeste e. ripsmetega, mis sültja massi liikumisel painduvad. Ripsmete suunamuutused liikumisel muudavad retseptoritelt kesknärvisüsteemi minevaid impulsse. Poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes nurga all ja fikseerivad liikumiskiiruse muutusi e. kiirendust, mis on seotud pea ja keha pööramisega
annaabi.ee 
