kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna
sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma elanike arv peaaegu miljonini ning see tingis kohati üsna kiirustava ja lohaka elamuehituse. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Keisrite ajal hakati tegelema Rooma väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi keskus omandas piduliku ilme. Lisandus palju uusi templeid, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur
Üldine kõnekeel ladina keel. Foorum omandas piduliku välisilme. Keiserlikud foorumid Caesar, Augustus ja Traianus. Jumalate tempel Panteon. Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid avalikud saunad, millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati rajama korruselamuid osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias. 17) Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid akvedukte - , mis varustasid linnu joogiveega. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamine ehitusmaterjal tellis, mis pidulikumal puhul kaeti marmoriga. Lubjamört kaared, võlvid, kuplid. Välispind ja interjöör sambad ja poolsambad. 18) Religioon : ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks - Rooma esimeste
piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur · kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka vägagi lohakas elamuehitus. · traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks · eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias · keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega · Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme · varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid · akvedukt lähedastest järvedest ja allikatest linnavarustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid · termid olid avatud ka vaestele roomlastele
Augustus ja Traianus veel oma keiserlikud foorumid. Panteon- jumalate tempel. Kanalisatsioonisüsteem juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad vaeste majutamiseks. Allkorrusel poed, töökojad, söögikohad. Üleval üürikorterid. Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79. aastal mattus vulkaanilise tuha alla, leitud kivistunud inimesi, loomi. Olemas olid kõik linna heaolu ja kultuuritaseme tunnused, kuig tegu oli väikelinnaga. · Ehituskunst: vabariigi ajal kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid.
Traditsioonile rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille kesekl oli ristkülikujuline aatrium, mida ümbritsesid magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Linnaelu areng muutis arhitektuuri ilmet. Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime
ruum. Linnaelu arenguga muutus teataval määral ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatas Rooma elanike arv oletatavasti peaaegu miljonini ning see tingis ulatusliku, kuid samas kohati üsna kiirustava ja lohaka elamuehituse. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Kuid maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal Rooma sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega.
arvestada. Juba vabariigi ajal hakati proletaarlastele riigi kulul odavat vilja jagama ning keisririigi ajal said nad vilja juba tasuta. Rooma proletaarlaste viljaga varustamine oli riigivõimu jaoks oluline ülesanne. Linna kasvades muutus arhitektuuri ilme. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid mitmekordsed, esmalt puust, siis kivist, odavad üürimajad vaesema elanikonna, sealhulgas ka arvukate proletaarlaste majutamiseks. Eriti suur oli selliste majade osakaal Rooma sadamas Ostias. Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad, või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure, mõne jõuka roomlase valduses oleva korteri. Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustatult, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased pidevas majade kokkuvarisemise ja tulekahjude hirmus. Roomas oli veevarustus ja kanalisatsioon
annaabi.ee 
