luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tegevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbritsevad oteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbritsevate
Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale) Vertikaaltelg pöörlemine (ülalt-alla) 7. Luukoe ehitus. Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Luurakud haralise kujuga, nim. osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes, on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaine sealsed Ca ja fosfori soolad annavad luudel tugevuse. Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas) Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid
on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on osseiinkiudude asetus korrapäratu, selline luukude esineb täiskasvanu organismis kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, milles osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Kõrvuti asetsevates lamellides on kiudude suund erinev. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbretsevad osteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbretsevate
Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid.
rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega. 9) Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi
rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine
rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine
rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus? (toruluu näitel) Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine
annaabi.ee 
