Osooniaugud Mis on osoon? Teisesõnaga trihapnik(O3) Hapniku vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. ...
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi os...
Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla. See kahjustab meie nahka ning võib tekitada nahavähki. Sellest on võimalik ka pimedaks jääda. - Lahendused: Tuleks kasutada vähem autosi, majapidamises tuleks kasutada ökonoomseid majapidamisvahendeid, keelata pestitsiidide kasutamine, keelata dilämmastikoksiidi kasutamist.
tõusnud. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis mõjuvad ökosüsteemile laastavalt. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest ja sellest kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on
nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest, kuidas osoonikiht järjest enam hõreneb ning kui ohtlik on see inimesele. Kõige hullem on olukord muidugi suurlinnades, kus tööstus väga kõrgelt arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega ka toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on
valgusallikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu vaöhuse ühte osa nimetatakse infravalguseks, selle toimel kehad soojenevad ja kutsutakse ka seda kiirgust soojusvalguseks. Kehale kahjulik on ultravalgus, seda nimetatakse UV kiirguseks. UV kiirgust nimetatakse ultraviolett kiirguseks. Maad kaitseb UV kiirguse eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel on osoonikiht muutunud õhemaks ja teatud kohtades on osooni nii vöhe, et räägitakse osooniaukudest. Just asja lähi minevikus räägiti, et antarktikas on osooni kihi auk muutunud palju suuremaks. Kokkuvõte Miks me näeme kehi? Kehade nägemiseks vajame valgust. Valgus jaguneb nähtavaks ja nähtamatuks valguseks. Nähtamatu valgus on ka meile ohtlik, täpsemalt ultraviolet valgus. Valgusallikaks nimetatakse keha, mis kiirgab valgust. Enamus maailmas olevad valgusallikad
Rämpsu reklaamimisele kulunud ressursside arvel õnnestuks säästa oluline osa Brasiilia vihmametsi. Teine koht majandusteoorias, mis vajaks ümberkirjutamist on nobelisti R.Solow majanduskasvu mudel. Viimane prevaleerib siiani enamuses majandusõpikutes üle maailma. Kasvu ennast defineeritakse sisemajanduse kogutoodangu kasvuna elaniku kohta. Viimane saab võimalikuks läbi säästude ja investeeringute kapitali kasvatamises tööühiku kohta. Kasvõi juba rohelisest mõtteviisist ja osooniaukudest lähtudes vihkan ma seda kohta oma loengukonspektis. Aga uut teooriat pole siiani kirjutatud. Eestis on sisemajanduse kogutoodangu näitaja elaniku kohta (2007 21 800 $ ostuvõime pariteedist lähtudes) umbes kaks korda madalam kui USA's (45 800 $) ning neli korda väiksem kui maailma ühes rikkaimas riigis Luksemburgis (74 900 $), kui offshore Bermuda (91 477 $) kõrvale jätta. Kas see siis tähendab, et elu Eestis on kaks korda halvem kui Ameerikas ja neli korda halvem kui Luksemburgis?
Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1.1 Postmodernne teadvus Postmodernistlik teadvus ei ole alal hoidnud eelmiste põlvkondade optimismi. Vastupidi modernistidele iseloomustab postmoderniste pessimism. Esimest korda lähiajaloos ei jaga uus põlvkond oma vanemate veendumust, et maailm on muutumas paremaks paigaks kui enne. Alates laienevatest osooniaukudest ja lõpetades teismeliste vägivallaga näevad inimesed probleeme üha kuhjumas. Nad ei ole enam veendunud, et inimeste leidlikkus suudab lahendada need hiiglaslikud probleemid, millega me silmitsi seisame. Nad ei ole ka veendunud, et nende elatustase saab olema kõrgem kui nende vanematel. (Grenz 2003: 26-27) Postmodernistlik põlvkond teab, et elu planeedil Maa on habras. Valgustusaegne mudel, mille kohaselt inimene loodust vallutas ja mis sai alguse Francis Baconist,
Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid .Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Probleemi saaks ehk leevendada teavitades inimesi osooniaukudest, kasutades rohkem ,,loodussõbralike ,, tooteid ja tooraineid ,lõppeksid ära rehvide põletamine jne. Isiklikult saaksin mina teha seda, et ei viska lõkkesse kilet, või aineid mis saastaksid õhku. Ka aerosoolseid tooteid ei tarbiks ja valiks hoolikamalt millist kosmeetikat tarbida 15. Kuidas pääsevad erosoolid 6hku? Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus: gaasiline aine läheb üle nukleatsiooni, kondensatsiooni või
annaabi.ee 
