Tallinn 2013a. Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O 3 3O 2 . Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 20 minutit. Katseseadme põhiosaks on perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor (1) (maht 0,9 l), milles osoonitakse vett või reovett. - Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse läbi difuusori reaktorisse. - Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4).
samaväärne märgiseta toode või teenus. · Ökomärgiste eesmärk Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...) Loodusvarade tõhusam kasutamine Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive. · Tallinna joogivesi läbib osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. ·
Tallinna linn saab umbes
90 % oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit kuupmeetrit ja pindala
1782 hektarit. Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest. Veed
kogutakse ja juhitakse kuude veehoidlasse, et hoida ja säilitada veevaru Tallinna suuimas ja
tähtsamas pinnaveeallikas- Ülemiste järves, mille mat on 17 miljonit kuupeetrit. Tallinna
joogivesi äbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise(varem kloorimise), sest toorvesi on
saastunud ja sisaldab rohkesti mikrooragnisme ning fütoplanktonit.
Veepuhastusprotsess:
Toorvesi suunatakse 2000 ruutkm suuruselt valglalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama.
ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneeri misreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni kineetika määramiseks võetakse teatud ajavahemike järel lahusest proove. Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused:
Veepuhastusprotsess: 1. Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid, 2. Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid, 3. Veele lisatakse kemikaali ja selgitatakse, 4. Vesi läbib aktiivsöe ja kiirfiltrid, mis eemaldab lubamatud ühendid, 5. Vesi desinfitseeritakse kloori abil Pinnavee töötlemine: · Setitamine, filtrimine, desinfitseerimine · Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile Eutrofeerumine taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine
28%madalatest kaevudest Eestis kasutatav põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga Probleemid · _ suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) · _ kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. · _ kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades · Tallinna joogivesi läbib ulatusliku puhastuse ja osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. · Vee puhastamine ja desinfitseerimine Narvas toimub läbi kloorimise, toorvesi on puhtam ja reagentide kulu väiksem · Tallinna linn saab ca 90% oma joogiveest pinnaveeallikatest, mille kogumaht on 35 miljonit m3 ja pindala 1782 hektarit. · Esimesed ojad ja jõed saavad alguse Aegviidu metsadest ja rabadest.
setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Eemaldamine toimub kloorimise abil, tekitab kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud Oluline on jälgida toorvee PHT sisaldust. Et kloorimisühendeid tekiks vähem, veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: Toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine Loobumine eelkloorimisest Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile Osoneerimise kasutamine Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd. Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitustega. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude
Bakalaureusetöö 27. Kuurme, K. 2009, kirjalikud andmed. 28. Luppin, J., Rämmal, H. Veermik II. 2004, Auto ratas. Õppematerjal. 29. Rämmal, T. 2009, suulised andmed. 51 Lisa 1 Joonis1/1: MTÜ Eesti Rehviliidule kuuluv rehvipurusti 52 Lisa 2 Tabel 2/ 3: Mehaanilise purustamise, krüogeen tehnoloogia ja osoneerimise võrdlus Purustamise Purustamise maksumus Materjali Meetodi Keskkonnakaitselin meetod peensuse majanduslik e hinnang EEK/t EEK/tk aste, mm hinnang Mehaaniline 490 1400 3,4 9,8 0,5 2,5 Keskmised või Tekitab keskkonna- purustamine suured seadme häiringuid tolmu ja
annaabi.ee 
