bifenüülid, fenoolsed ühendid, klorofenoolid, kloroform 3) Indikaatornäitajad Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine 1) Heljuvate osade eemaldamine 2) Humiinhapete (värvivad vee kollasest kuni pruunini) eemaldamine 3) Liigse raua eemaldamine 4) Kloorimine/Osoneerimine 5) Kloorimine · pH 6-8 juures kloorgass lastakse vette ->moodustuvad HClO ja ClO- (koos lahustumatu Cl2-ga väljendatakse kui vaba kloor) · Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig (>0,1mg/L) -> kõrvaldatakse SO2, Na2SO3 või Na2S2O3 abil ->flitreeritakse läbi kaltsiumsulfiti või söe · Kloorimise kasutamisel joogivee töötlemisena peab vaba jääkkloori sisaldus jääma 0,3 mg/L 0,5 mg/L. Osoneerimine
OSOON Osoon on toiduainetetööstuses kasutusel kui hapendaja biotsiid, lõhna kontrollaine, vee, toidu ja karastusjookide steriliseerija. Osooni kasutusalad toiduainetetööstuses toitainete pesemisel ja eeltöötluses. Hoiab ära puuviljade riknemist ja bakteriaalset saastumist., säilitab värske välimuse. Osooni kasutusalad: · Liha, kala, kanaliha steriliseerimine ja lõhnakontroll; · Leiva ja saia osoneerimine hallitusseente vastu; · Kasvuhoone veevärgi puhastamine; · Vee- ja karastusjookide villimine pudelitesse; · Kööginõude steriliseerimine. Osoneerimist kasutatakse paljudel põhjustel: 1. Tulu-efektiivsus Toiduainete maksumus sageli sõltub asjaoludest nagu mikroobne saaste, seeneeoste kogus, mädanemise-riknevuse aste. 2. Kasutatavuse mugavus Osoonitaset on kerge mõõta, sobib hästi automatiseeritud süsteemide juurde ja on võimalik
3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneeri misreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni kineetika määramiseks võetakse teatud ajavahemike järel lahusest proove. Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil. Osooni määramine vees Põhineb osooni reaktsioonil kaaliumindigotrisulfonaadiga (KITS), mille happelise vesilahuse värvuse alanemine on lineaarses sõltuvuses ärareageerinud osooni hulgast. Lahused:
osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EU nõuetele 100% mikrobioloogiliste analüüside tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea. (Tallina Vesi) Joogivee puhastus Joogivesi Eestis pärineb kas põhja- või pinnaveest. Põhjavesi puhastust ei vaja, seda võib kohe juua, kuid pinnavee puhastusskeem on lühidalt: 1. Võrepüünis 2. Mikrofiltreerimine 3. Osoneerimine 4. Koagulatsioon 5. Selitamine 6. Filtreerimine 7. kloreerimine 4 Reovesi Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi. Reovesi on aga niisugune osa heitveest, mille füüsikalised omadused või keemiline koostis on esialgsetega võrreldes muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998) Eristatakse: 1. Olmereovesi, mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes. 2
Sobivus arengus-KEHV. Asustatud piirkondades rohkem.Puud ja põõsand vähendavad mikrofloorat.Liikide rohke- kokid, satrsiinid, pärmid, hallitused, sporogeensed, asporogeensed bakterid, viirused. Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora Sõltub vettkandva kihi sügavusest ja tema saastumise kaitstusest.Mida kõrgemates kihitides, seda mikroobide rikkalikum. 14. Pinnavete mikrofloora lahtised veekogud-jõed järved jne.oleneb kasutusest, asutusest. Jõe vesi-kui on läibund palju asutsuts punkte-siis sadu tuhadneid, iljoneid 1 ml-s.Palju on kevadise üleujutuse ajal
· Sadestamine inertsijõudude mõjul · Filtrimine · Märgpuhastus · Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul 2. Gaaside eraldamine · Absorptsioon aine siirdub gaasilisest vedelasse · Adsorptsioon aine siirdub gaasilisest tahkesse · Põletus ja katalüütiline töötlus 3. Teised · Kondenseerimine · Biofiltratsioon · Osoneerimine, biokeemilised, fotoplasmakatalüütilised, plasmakeemilisedd jt meetodid Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine)
dissoteerumisel ja atomaarne hapnik, mis tekib kloori reaktsioonil veega Desinfitseerimisek vajalik kloori hulk peab olema seda suurem, mida rohkem on vees orgaanilist ainet, kuna kloori kulub ka selle oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse
akumuleerub rasvades, takistab kaltsiumi metabolisnü (lindudel kooreta munad), keelud USA-s alates 1972. aastast. Põhjaveereostuse kõrvaldamine Kohapeal (In Situ): immobiliseerimine (N raskmetallidel, praktiliselt lahustumatute ühendite tekitamine), bioloogiline lagundamine (orgaaniliste reoainete puhul), leviku tõkestamine. Peale väljapumpamist: eemaldamine (N pH muutmisega anorgaanilised ained), bioloogiline töötlemine, kloreerimine, osoneerimine, aktiivsöega adsorptsioon, lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamine. Pinnaveereostuse kõrvaldamine Lihtsam jälgida, proove võtta. Vähendada reostust selle allikaist. Kahjulikud ained fikseeritud põhjasetetesse: nende eemaldamine (vältida uuestimobiliseerimist). Isoleerimine. Keemiline töötlemine. Kunstlik aeratsioon. Ülesanne (XIII). Teile pakutakse konkreetset tööd: selgitada, kas käiade arvukuse vähenemine X. jões on seotud geoloogiliste teguritega, inimmõjuga vms
dissotseerumisel ja atomaarne hapnik, mis tekib kloori reaktsioonil veega. Desinfitseerimisek vajalik kloori hulk peab olema seda suurem, mida rohkem on vees orgaanilist ainet, kuna kloori kulub ka selle oksüdatsiooniks. Aktiivse kloori vähene kogus ei desinfitseeri vett, üleliigne kogus aga annab sellele ebameeldiva lõhna ja maitse. Praktikas on hakatud kasutama vee desinfitseerimiseks osoneerimist ja kiiritamist ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid.