keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi 2Cu + O 2CuO roheliste värvide, rohelise kreekakeelsete keraamika ja klaasi
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (to) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OSKIID → SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3 ALUSELINE OKSIID (metalli oksiid) + VESI → LEELIS Li2O + H2O → 2LiOH + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK → OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3 + VÄÄVEL → SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S
Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape -- sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks. 4) metall+sool --- sool+ nõrgem metall Fe+CuSo4 --- FeSo4 + Cu Aktiivsem metall tõrjub nõrgema metalli soolast välja. Tunnikontrolli reaktsioonivõrrandid: Al + O2 --- Al2O3 2 Mg + 2 H3Po4 --- 2 Mg3(Po4)2 + 3 H2
elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala ( tähis Vm ) 38. Molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest 39. Mool - aine hulga ühik 40. Mädanemine kõdunemine ohuhapniku osavõtul 41. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon 42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47. Pihustuskeskkond aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud 48. Prooton tuumaosake, positiise laenguga 49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon
Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa Anoodil: 2Cl-2eCl2' 2NaCl2Na+Cl2 Vesilahuste korral: aktiivsete ja kesk. Aktiivsusega met. Kas redutseeriv katoodi vesi või vesinikioon kuna vajalik elektronipinge on madalam Kui happeanioon sisaldab hapniku toimub vesilahuse korral, anoodi vee oksüdeerumine. N=m/M n=V/22,4dm3/mol m=n*M
abil redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone pH-suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses 3. OKSIIDID: 1) mittemetallid:2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 10-deka (vääveldioksiid,tiboortrioksiid) 2)metall I,II,III A rühm (liitiumoksiid,magneesiumoskiid) 3) ülejäänud metallid: raud(III) oksiid vask(I) oskiid CaO-kustutamata lubi,valge tahke aine,ehituses FeO raud(III)oksiid,rooste,tekib raual CO-süsinikdioksiid,tekib kütuse ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel.süsihappegaas CO-süsinikoksiid, väga mürgine vingugaas,värvusetu,tekib hapniku mittetäielikul põlemisel NO ja NO lämmastikoksiid ja kämmastikdioksiid, mürgine keskkonna saastaja, punakaspruun SiO ränidioksiid ehk kvarts,kõva kristalne aine HAPPED: HCl- vesinikkloriid hape ehk soolhape
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (to) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (to) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu (sade). lagunemine (t o ) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2 (t o ) CaO + H2O HAPPELINE + VESI HAPE SO3 + H2O H2SO4 OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid ning tulemusena sadestub punane Cu2O. RCOH + 2Cu+2 + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Töö käik · Valan ühte katseklaasi fruktoosi · Teise katseklaasi lisan laktoosi · Lisan mõlemasse katseklaasi 3ml Barfoed' reaktiivi · Segan ja panen kuumale veevannile 5minutiks Fruktoosi lahuses sadestub kuumutades vask(I)oskiid kiirelt punasena, kuna tegu on monosahhariidiga. Laktoosi lahus jääb läbipaistvaks, kuna tegu on oligosahhariidiga, mis vaske ei taanda. Pikaajalisel kuumutamisel muutus ka laktoosi lahus õrnalt roosaks, sest oligosahhariid on kuumutamise käigus hüdrolüüsunud galaktoosiks ja glükoosiks, mis on monoosid ja taandavad vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reakstsioon Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd
oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid. Teises katseklaasis, kus oli lisatus laktoosi lahus, ei toimunud midagi. Saame järjeldada, et ainult monosahhariidid(aldehüüdrühmasisaldavad) taandavad vaske, mitte oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes
4. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid 5. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 6. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oskiid on kogu ulatuses ühe värvusega 7. Keemiliste ainete tootmine 8. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul
4. Galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid 5. Anoodne poleerimine a. Detailide täpne töötlemine b. Oksüdeerimine 6. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oskiid on kogu ulatuses ühe värvusega 7. Keemiliste ainete tootmine 8. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 9. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Korrosioon on aine hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Jagatakse: 1. keemiline 2. elektrokeemiline 3. erosioon 4. bioloogiline Peamine on elektrokeemiline, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul
annaabi.ee 
