00 5,000.00 5,000.00 5,000.00 25,000.00 Transpordikulud kokku 11,750.00 7,850.00 7,850.00 7,850.00 35,300.00 Kokku 601,175.00 605,790.00 630,440.00 736,000.00 2,498,405.00 Müügitulu-otsekulu 248,825.00 264,210.00 269,560.00 339,000.00 1,196,595.00 ÜLDKULUD Osakonnajuhatajad 30,000.00 30,000.00 30,000.00 30,000.00 120,000.00 Juhatus, nõukogu 10,000.00 10,000.00 10,000.00 10,000.00 40,000.00 Lisatasud 5,500.00 5,500.00 5,500.00 35,500.00 52,000.00 Sotsmaks 13,200.00 13,200.00 13,200.00 23,100.00 62,700.00 Personalikulud kokku 58,700.00 58,700
taset. Kõiki töötajaid peaks motiveerima ning julgustama märkama sisekliendi probleeme ning neile võimalikke lahendusi pakkuma. Minu organisatsioonis kajastuvad erinevate siseklientide vajadused ennekõike osakonnajuhatajate koosolekutel, kus antakse ülevaade konkreetse osakonna lühema- ja pikemaajalistest eesmärkidest ning samas ka probleemidest ja murekohtadest. Hiljem edastavad osakonnajuhatajad info ka kõigile teistele osakonnalikmetele. Sel moel informeeritakse erinevaid üksusi potentsiaalselt siseklientide vajadustest. Eesmärkide täitmiseks, mis hõlmavad mitme osakonna tööd, korraldatakse töö edukaks planeerimiseks alati ka ühiseid koosolekuid kõigi osakondade või tööüksustega, kes ülesande elluviimisega tegelevad. Seeläbi püütakse kindlaks teha kõigi osapoolt konkreetsed vajadused ning ootused üksteisele, mis loob sobiva pinnase sisekliendi rahuolu tagamiseks.
tähenda, et nad teevad kehvemat tööd, kui teised osakonnad, keda ei plaanita sulgeda. Järgmise sammuna tuleks luua juhtiv koalitsioon. Tähendab, et luua funktsioonide- ja tasanditeülene inimeste grupp, kellel on piisavalt võimu muudatust juhtida. Antud siis oleks luua inimeste grupp, kes näiteks analüüsivad missugused töötajad, mis osakondadesse üle viiakse. Kahjuks, selles organisatsioon seda ei tehtud, kuna eeldati, et osakonnajuhatajad tunnevad oma töötajaid ja suhtlevad omavahel ja iseseisvalt suunavad sulgevate osakondade töötajad teistesse osakondadesse. Järgmisena tuleks luua visioon ja strateegia muudatuse läbiviimiseks. See on vajalik selleks, et oleks võimalik kogu toimuvat protsessi juhtida. Ma leian, et nimetatud ettevõttes loodi visioon, selleks oli kasumlikuse tõstmine väiksemate osakondade sulgemise näol ja töötajate ümbersuunamise kaudu
vara raiskamises. 1923. kinnitus üldjuhi kohale ministri abi, kellele allus poliitiline, juriidiline ja administratiivne osakond. Pol. Osakond jagunes neljaks : lääne, kesk-euroopa, ida ja informatsiooni büroo. 1925-27. loodeti koondada juhtimist ja funktsioone täpsustada. Ühendati mõned bürood ja loodi juurde konsulaarbüroo. 1928. eksisteeris 2 osakonda (poliitiline ja administratiivne), 1931 lisas Tõnisson kolmanda väliskaubanduse. (Seoses majanduskriisiga). Senised osakonnajuhatajad nimetati direktoriteks. (1936) Viimane suurem reform toimus 1939 ja oli seotud nii II MS algusega kui ka baaside ajastuga. Poliitilist osakonda tugevdati abidirektoritega, lisaks loodi bürood, kelle käsutada olid sekretärid. Peaaegu sama struktuuriga lõpetati 1940 juulis tegevus. MINISTER (1919) sekretär erasekretär juriskonsult sekretäri abi
kujunemisele. Omandivorm: Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus Töötajate arv: Kooli töötajate keskmine arv on 2010.a. 88, neist 51 on seotud pedagoogilise tegevusega (õpetajad, õpilaskodu juhataja, osakonnajuhatajad, arendusdirektor, direktor). Lisaks 39 põhikohaga õpetajale töötab 2010/2011. õppeaastal Tallinna Majanduskoolis ca 80 osalise koormusega mittepõhikohaga õpetajat. 2010.a. kooli 39st põhikohaga õpetajast omab 11 magistrikraadi, 26 õpetajal on magistrikraadiga võrdsustatud
eest; 6. annab Rahvusarhiivi tegevusest aru riigisekretärile; 7. teostab teenistuslikku järelevalvet «Vabariigi Valitsuse seaduse» ja Rahvusarhiivi põhimäärusega ettenähtud korras; 8. nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiarhivaari asetäitja Ajalooarhiivi direktori, riigiarhivaari asetäitja Riigiarhiivi direktori, Filmiarhiivi direktori, Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi osakonnajuhatajad, maa-arhivaarid ning arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo ametnikud, arhiivinõunikud ja teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad; 9. kohaldab tema poolt ametisse nimetatud teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, saadab teenistujaid välislähetusse ning viib läbi talle vahetult alluvate teenistujatega iga-aastased vestlused; 10
tagada ministeeriumis ettevalmistatavate õigustloovate aktide eelnõude kooskõla põhiseaduse ja teiste õigustloovate aktidega, korraldada ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes, pidada ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arvestust ning koguda ja analüüsida andmeid ministeeriumi valitsemisala piires riigi esindamise kohta kohtus. 4. Osakonnajuhatajad Osakonnajuhatajate ülesandeid on 14: näiteks 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel; 3) annab talle alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab talle alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele;
viieni, valitsusasutustes on lõunavaheaeg kella ühest kaheni ja ametnikud lõpetavad töö kella poole kuue paiku. 3.1.2 Läbirääkimised Parim viis inglise ärimeestega ühendusse astuda on läbi kolmanda isiku. Sellesama kolmanda isiku hilisemat sekkumist peetakse kohatuks .Kui puudub kontakt firmaga, siis pöördutakse kirjalikult pigem firma kui üksikisiku või osakonna poole. Äritegelaste astmestik on järgmine: tegevdirektor, asedirektor, osakonnajuhatajad, direktoriasetäitjad ja lõpuks ärijuhid. Tutvustamine firma ametnikele toimub läbi sekretäri. Kui ta seda ei tee siis tutvustatakse ise. Inglased on tavaliselt huvitatud kiiretest tulemustest kui kaugest tulevikust ja neile ei meeldi muudatuste tegemine ärikokkulepetes. Inglastega äri tehes tuleb veenduda, et Inglise partnerile on jäetud endast üksikasjalikud andmed. Inglased ei näita tihti välja oma vaimustust või emotsioone. Samuti ei suhtu nad hästi
6 Kui organisatsiooni kommunikatsiooni peaeesmärk on olemasolevate klientidega suhtlemise parandamine, siis saab sisemisi sihtrühmi jaotada selle alusel, kui otseselt on nad klientidega kontaktis ning missugust infot klientidele vahendavad: nn letitöötaja, vahetu klienditeenindaja, turvatöötaja, raamatupidamine, turundusosakond, osakonnajuhatajad, tehnikatalitus, tippjuhtkond jt. Organisatsiooni sees tuleb suhtekorraldust vaadata kahesuunalise protsessina: nii juhtkonnalt madala- matele tasanditele kui ka vastupidi. Sarnaselt sõnumite saatmisega organisatsioonist väljapoole tuleb jälgida nende vastuvõttu ja mõju, st koguda tagasisidet. Organisatsiooni imago ning sellest lähtuvalt tema tegevuse edukus või läbikukkumine sõltub konkreet- setest inimestest