N: Chartres'i katedraal, Prantsusmaal PORTAAL- hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik N: Tartu Jaani kiriku portaal, Tartu maakonnas PROFAANARHITEKTUUR ühiskondlikud hooned N: Raekoda ja Gildi hooned, Tallinnas ROOSAKEN - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. N: Siena katedraal, Itaalias. LEEKESTIIL- hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. N: Rouen'i katedraal, Prantsusmaal. SIIR ristikheinalehte meenutav kaunistus N: Doodzide palee, Veneetsias ARKAAD ehk kaaristu, roomlased kasutasid ka akveduktidel N: San Zeno Maggiore klooster, Itaalias. TORNIKIIVER tornikatus N: Rüütlisaare kirik Rootsis, tulekahjus selle kiiver hävis
paiknev figuuride rida. Lehvikvõlv - hilisgooti ehitistes arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus, iseloomulik inglise gootikale 15. sajandi teisel poolel. Leekestiil - e flamboyant stiil - (pr k-s leegitsev), hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. Nelitistorn - nelitise kohale jääv torn; vt ka nelitis. Lansettkaar - üliterav kaar Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkera või muu pöördkera kujuline kivist, puidust või metallist kandekonstruktsioon. Kupliga kaetakse kas ümmarguse, ruudukujulise või hulknurkse põhiplaaniga ehitisi või nende osi.
[2] 2.2 Arhitektuur Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab fragmente renessansist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ning uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi (Joonis 2) kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel on meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi (Joonis 1) keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele.
ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt
Tudori stiil--Tudorite valitsemisajal Inglise gooti arhitektuuris esinev perpendikulaarstiili renessanssvormidega segunenud viimane faas, mida iseloomustavad kiilkaare rohke kasutus ja vohav lehtdekoor. perpendikulaarne stiil--Inglise gooti ehitusstiil, kus taotleti piki katkemata vertikaaljooni, eriti akende raamistikus. Ehitati topelttugikaari ja lehvikvõlve (umbes 1350- 1520). leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. tellisegootika--romaani- aegsest Lombardia ehituskunstist pärinev arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud
väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks.
kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne- Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest? Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Toomkirik, Ridala kirik, Pöide kirik. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud
Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest? Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Toomkirik, Ridala kirik, Pöide kirik. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad
8 Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal
väga väikest aega. Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud. Kõige uhkemad on avastatud Norrast, Osebergi nt, seal oli savikiht, mis säilitas ka puidu, hiljem asju reustareeriti, nt laevu, saan, väga ilusa ornamentidega asju. Kunst. Ornamentikale on loomade ornamentika. Ruunikivid on ka olulised; nende seas on kaks tüüpi: pildiga või kirjaga (või siis seguu). Ruunid on sirgete joontega, kuna neid oli (ehk) lihtsam siis kettidele panna või siis kivide peale. Mõõgad olid neile ka tähtsad, mõõgaterad on suurem osa valmistatud Reini jõe äärsetes töökodades. Eesti ja viikingid. Stiil ja esemete vorm levis üle kogu baltikumi, suur osa esemetüüpe oli täpselt sama
annaabi.ee 
