· Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt". Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eskootilisi kõlavärve ning meisterlikke sünfoonilisi maalinguid. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni ning harmooniat.
maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)
On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001).
1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Aleksander Läte looming sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri-, ja viiulipalu. Läte on eelkõige hinnatud koorikomponist. Tuntuimad koorilaulud: ,, Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule", ,,Küla kõrtsis" ,,Pilvedele". Soololauludest on tuntuim ,,Primula veris".Orkestriteostest võib avamägu ,,Kalevala" kõrval nimetada ja lühemaid palu ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Kantaatidest ,,Rändaja ja tähed".
Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus. Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm. Ta on juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja ; Noor-Eesti ja Hõim. Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat.
Rein Rannap on seinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Mis on kirjutatud klaverile, ning mida on ta ise ette kandnu - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-1982), Klaverikontsert (1984),Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). 3 Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Ta on kirjutanud ka hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001).
Võitjat autasustatakse plaadilepingu ja 100 000 Eesti krooni suuruse auhinnarahaga. Neljanda hooaja auhinnaraha on 10 000. Telesaadet toodab ja kannab üle TV3. Telesaate kohtunikud on laulja, kitarrist ja ajakirjanik Mihkel Raud, raadio-DJ, -ajakirjanik ja teleprodutsent Heidy Purga (2007 2008), helilooja ja pianist Rein Rannap ning lauljatar Maarja-Liis Ilus (2009). 6 3. HELILOOMING Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984)
6 elasid täiskasvanuikka. Looming Johann Sebastian Bachi looming jaguneb viite alagruppi : vokaal-instrumentaal teosed, teosed klahv pillidel, oreliteosed, kammerteosed ja orkestriteosed.Vokaal ja instrumentaal teostest on säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Ta kirjutas ligi 300 kandaati, millest 200 on umbes säilinud ning nendest ligi 20 on ilmaliku sisuga, oluline on ära mainida Missa h-moll. Orkestriteostest on väga tuntud "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir". Kammermuusikas on tuntumad teosed ,,Muusikaline ohver" ja ,,Fuugakunst" . 4 Klahvpillide teostest on üks olulisemaid ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" . Orelimuusika tähtsamad teosed on tokaatad ja passacaglia c-moll. Kokkuvõtte
· Oli esimene, kes andis täismahus kontserdi ihuüksi ehk rajas soolokontserdi traditsiooni; olevat öelnud: "Le concert, c'est moi!" ehk ,,Kontsert, see olen mina!"; mängis sageli kogu pika programmi peast. · Repertuaar väga mitmekülgne: klaviirimuusika algusest kuni kaasajani, väga sageli esitas Bachi ja Beethovenit, loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid
Looming Tema loominh sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri- ja viiulipalu. Enne Dresdeni õpinguid loodud koorilauludes oli tunda saksa romantismi mõju. "Kus Põhjalahe kohiseb", "Kuldrannake", "Malemäng", "Ärka üles, isamaa", "Laul rõõmule". Hilisemates lauludes kujuneb välja isikupärasem käekiri. "Küla kõrtsis", "Pilvedele". Soololauludest tuntuim on "Primula veris". Lätte orkestriteostest võib avamängu "Kalevala" kõrval nimetada ka lühemaid palu - "Eesti tants" ja "Tempo di mazurka". Vokaalsümfoonilistest suurteostest küpseim on kantaat "Rändaja ja tähed".
Ajalukku on läinud eelkõige laulukirjutajana, kuid oli ka esimese romantilise sümfoonia autoriks. Seetõttu peetakse Franzi esimeseks tõeliseks romantikuks. Vokaalteostest üle 600 laulu, enamus Goethe ja Schilleri tekstidele. Näiteks ,,Rändur", ,,Teisik", ,,Head ööd". Laulutsüklitest on tuntuimad ,,Ilus möldrineiu" (1823) ja ,,Talvine teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si- minoor (1822). Erineb tavapärasest sümfooniast selle poolest, et koosneb nelja asemel vaid kahest osast, mis on sonaat-allegro vormis. Partituuri kinkis helilooja Grazi linna muusikaühingule, kus see unustusse vajus ning avastati alles 1865. aastal. Kammerteostest loonud näiteks 19 kvartetti, millest kolm on kaduma jäänud. Kvartett la-minoor (1823), kvintett ,,Forell" (1819). Klaveriteostest kuus ,,Muusikalist hetke", 21 sonaati, 56
On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988) Noortekontsert Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001).
murrang modernismi suunas. Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid tagasitulemiseks Nõukogude Liitu, kuid Tubin keeldus kõikidest kutsetest naasta. Ta külastas Eestit alles alates 1961. aastast korduvalt peamiselt seoses oma suuremate teoste ettekannetega. Tubin võttis omale enne Eesti külaskäike Rootsi kodakondsuse, et vältida repressioone. 5 Eduard Tubina äärmiselt mahukas looming on zanriliselt väga mitmekülgne. Suurima osa orkestriteostest moodustavad: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid, sümfoonilised süidid ja lühivormid. Tema eesti esimene ballett on nimega "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat. Koorimuusikas on tema tähtsaimaks tööks "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin oli helilooja, kes toetus suuresti traditsioonidele. Ta on kasutanud klassikalisi zanre ja ta
On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980- 82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997). Orkestriteostest võiks nimetada Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester) Sümfoonia (1986) Umbrellas (1991) Eleegia (1995) Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). HELILOOJA - POP
sageli tavapärane armastuskolmnurk. Tema aariates on palju lihtsat laululisust. Händel rajas inglise oratooriumizanri ning esindas seda omal ajal üksi. Ta võttis küll eeskuju itaallastest, kuid tema väljenduslaadoli nendest ooperlikum ja dramaatilisem. Händelist pärineb 30 oratooriumi. "Messias" erineb teistest. Kõik oratoorumid on kolmeosalised. Ta lõi Vanast Testamendi süzeest suuri rahvadraamasi. Suur osa Händeli orkestriteostest on sündinud 1730. Aastatel, mil helilooja majanduslik seis oli ooperiettevõtte läbikukkumise tõttu raske ning ta pidi otsima uusi võimalusi. Ta lõi 18 suurepärast concerto grosso`t, mis on tähtsad kogu orkestrimuuika ajaloos. Orkestrisüidid "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika". Händel oli hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott", tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Ta oli muusikaajaloo esimene
annaabi.ee 
