klaverile Flöödile ja klaverile Oboele ja klaverile Fagotile ja klaverile Metsasarvele ja klaverile Klaverile Klaverile neljale käele Teosed Orkestrimuusika: Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920)
sajandi Saksamaa suurimaks heliloojaks, samuti sai temast esimene rahvusvaheliselt tuntud saksa helilooja. Ta pani aluse intellektuaalsele ja käsitöö oskust hindavale Saksa muusikatraditsioonile, mis jäi valitsema veel 250 aastaks. "Jeesus Kristuse sünniloo" (Historia der Geburt Jesu Christi) käsikiri leiti alles 1908. aastal. Varem oli teada vaid osa evangelisti retsitatiividest oreli ja violone saatega, mis olid trükitud 1664. aastal. Schütz ei olevat teose ülejäänud, rikkalikult orkestreeritud osi ilmuda lubanud, kuna uskus, et vaid tema Dresdeni kapellis suudetakse teost tõelise efektiga ette kanda. Schütz kirjutas "Jeesus Kristuse sünniloo" umbes 75 aasta vanuses, kui ta oli lõpuks Dresdeni õukonna kapellist pensionile lubatud. Ta oli arvatavasti esimene helilooja, kes kajastas kogu Kristuse sünniloo muusikas. Seda peetakse esimeseks Saksa oratooriumiks, mis sündis loogilise jätkuna helilooja varasematele piibliteemalistele teostele.
1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester). Looming on programmiline. Inspiratsiooni sai kujutavast kunstist ja kirjandusest. On kirjutanud klaverile 19 Ungari rapsioodiat. Rahvuslikel elementidel kirjutatud romantiline teos. Hiljem on seda orkestreeritud. Loomingus kasutab rahvuslikke Ungari elemente. Muusikat iseloomustab temperamentsus, kirglikud kontrastid, minoorne helilaad, tehniliselt keerukas muusika. On kasutanud ka mustlasmuusikat. Orkestrile on kirjutanud 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi. ,,Prelüüdid" teose aluseks on 3 st noodist koosnev lühike muusikaline teema. Teose võib jagada 5 eks lõiguks. 1) sissejuhatus
konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema konkurendid. Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult 1737. aastal tabas teda ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest halvemaks. London II oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri ja klavessiinimuusikat. 1734. aastal pani ta varasematest ooperi avamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli. Kolmest järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile ning andis need trükis välja. 1738. aastal kirjutas ta meisterlikeima orkestritsükli. London II oratooriumid Kuna Londonis polnud ta veel oratooriume proovinud, siis 1732 Kuninglikus Teatris esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi. Oratooriumi kõrgaeg algas 1739. aastal teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses".
Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost "Aragonia Jota" ja "Öö Madridis." 1847 tuleb ta Venemaale tagasi. Kõikjal suhtutakse temasse tõrjuvalt. Kõigest hoolimata kirjutab ta muusikat edasi. Orkestriteos "Valss-fantaaia" Sümfooniline pilt "kamarinskaja" romansid "kahtlused" "ma meenutan üht kaunist hetke" ja "öine tuul" jne. G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele. Modest Mussorgski 1839-1881 Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele
mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Händeli ooperite meespearollid, mis enamasti mõeldud kastraatlauljatele, valmistavad tänaseni ettekandmisel suuri probleeme. Tihti laulavad neid metsosopranid, mis on lavaliselt küll kummaline kuid muusikaliselt parem. Vahel kasutatakse ka kontratenoreid. London II. Oratooriumid Händel hakkas trükis avaldama orkestri- ja klavessiinimuusikat. 1734. pani ta varasematest ooperiavamängudest, tantsudest ja kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli koos concerto grosso't op. 3 Järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile ja andis need trükis välja. 1738 kirjutas ta meisterlikema orkestritsükli 12 concerto grosso't op. 6. Esimeste oratooriumitega oli ta 1708 Roomas väga edukas, Londonis polnud ta seda zanri veel proovinud, 1732 KT-s esitatud ,,Esther" oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis üldse kuuldi
selle olemust. Ta otsis teadlikult rahvuslikku kirjaviisi ja selles osas oli talle suureks eeskujuks Sibelius. Eduard Tubin on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: "Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.". Eduard Tubin on üheks olulisimaks sümfoonikuks eesti muusikas. Tema loomingu suurima osa moodustavad kümme sümfooniat. Sümfooniad on Tubina helikeelele iseloomulikult terviklikud, haarava dramaturgiaga ja kõrgelt meisterlikult orkestreeritud teosed. Neid võib kõrvutada 20. sajandi suurimate sümfonistide Sostakovitsi, Sibeliuse ja Honeggeri sümfooniatega. Tubina esimesed sümfooniad valmisid 1930. aastatel. Ta kasutas oma teoste üksikosades traditsioonilisi vorme, eriti iseloomulik on sonaadivorm oma teemade vastandamise ja arenduslikkusega. Tema iga sümfoonia on äärmiselt omanäoline. Polulaarseimad sümfooniad on Teine, Viies ja Kuues. Esimese sümfoonia (1934) ja Kümnenda
Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel" Aleksandr Borodini looming on rahvuslik, eepiline ja idamaiste sugemetega. Kuna oli rahvusvaheliselt tuntud keemik jäi teadustöö kõrvalt loomingule vähe aega. Väljapaistvam teos ooper ,,Vürst Igor" (lõpetasid ja viimistlesid Rimski-Korsakov ja Glazunov), mis on kirjutatud 12.sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn.
Korsakovi “India külalise laul”, Blanteri “Katjuša” ja Itaalia rahvalaul “Funiculi, Funicula”, ei tähenda see tegelikult midagi, sest nendest olid V. Ojakääru sõnutsi, kes ise sellel kontserdil viibis, tehtud head svingstiilis arranžeeringud (Ojakäär 2003: 109–114). See kehtib eriti “India külalise laulu” kohta, mis esitati Tommy Dorsey orkestri kuulsaks saanud seades. Nagu V. Ojakäär samas mainib, olid ka teised palad orkestreeritud ja esitatud väga heas svingstiilis. Ka on täiesti loomulik, et selle kontserdi tase oli oluliselt kõrgem – H. Speek sai kasutada juba aastaid kokkumänginud ja teadlikult oma koosmängu lihvinud Kuldset Seitset, mitte nn üheprojekti- orkestrit nagu P. Veebel. Vahepealse 5 aasta jooksul oli Eestimaale jõudnud ka hulk uut džässialast teavet, tänu millele oli pillimeeste mängutase juba märgatavalt tõusnud. 201 Telefoniintervjuu siinkirjutajale 5.06.2007.
annaabi.ee 
