Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Skenee oli puidust lavakonstruktsioon näiteplatsi taga ja theatron'il oli näitemängu jälgimiskoht. Vana-Kreeka teatrid olid vabaõhuteatrid, millest saab järeldada, et kreeklased pidasid lugu tervisest. Lisaks sellele oli näitemängude sisu erinevalt hilisemast roomlaste näitekunstist hariv. Kuna Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, ei võtnud naised osa lavategevusest
keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste naljade. Sophokles oli soositum poeet ja võitis väga palju auhindu. Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Mees eelistas luuba triloogiaid nii, et iga tragöödia oli siseisev lõpetatud tervik. Tema tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus", mille ainestik on pärit Teeba linnaga seotud müütidest. Kreeka teater ehk üldiselt vaatemängupaik orkestrast(koor), lavatagusest ,vaatamispaigast. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks
Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Korraga oli laval kolm inimest ja nad kandisid maske. Niimodi said ühed ja samad inimesed mitut osa mängida. Mehed mängisid ka naiste osi. Dionysose teater Ateenas
olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Puudub lõplik selgus selle kohta, kus esinesid näitlejad. On teada, et hilisantiikajal, mil kooril polnud enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Mis puutub pealtvaatajate kohtadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt; radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks (Attika 10 füülide järgi). Arheoloogide
Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn-telk orkestra taga, hiljem
· Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnasest kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika) · Trooja linn homerose eepostest mainitud linn oli järjekorras kuues väike-aasias on jälgi 9st linnast mis on vaheldunud III-II aastatuhande aasta jooksul hissarliki künkal. 7. Vana-Kreeka arhitektuur Teatrikunst kasvas välja jumal dionysose austamise pidustustest (teater ehk theatron). Toimusid vabas õhus. koosnes orkestrast (all orus asuv ümmargune väljak tantsisid tantsijad ja laulis koor), skeene-st (orkestra taga, sealt ilmusid näitlejad ja oli etendusele fooniks) ning proskenion (skeene arenes mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ning näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa (proskenioni) katusele). Kreeka kunsti kolm perioodi: Arhailine e. vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg 323-30 eKr Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid
annaabi.ee 
