Tallinna Muusikakeskool ja tema koduleht Tallinna Muusikakeskool asutati 1961. aasta sügisel vähendamaks sõjajärgsetel aastatel tekkinud orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda. Minnes Muusikakeskooli kodulehe, märkad sa kohe toredat kollast logo, mis on paigutatud kavalalt kooli nime sisse. Info riba all jooksevad pildid, kus võib näha nii õpetajaid, gümnasiste ja ka pisemaid koolijütse. Piltide all on kooli uudised ning neist paremal on näha informatsiooni sisseastujale. Nagu kooli nimest juba näha on see kool täielikult pühendunud muusikale. Seetõttu peab
Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut, millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat dzässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi ,,duelle" Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel. Põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas maailma mastaabis tuntud Datevik Hovanesian esitas Valgre loomingut. Ta väljendas väga selgelt, kuidas see talle sümpatiseeris ning kuidas ta pidas seda heaks muusikaliseks materjaliks, mida tuleks kasutada rohkem dzässmuusikas, et tuua sellesse värskust. Mind isiklikult pani veel rohkem kontserti kuulama see, et ette kantud Valgre lood olid sageli nii dzässilikus võtmes, et kohe ei saanud arugi, mis looga on tegemist.
Moskvas kohtas Sergei Rahmaninov oma suurt eeskuju Pjotr Tsaikovskit (vaata lisa 5). Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt. Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu enesesse. Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: "Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks ajaks on halvatud nii pea kui ka käed...Sümfooniat ma ei näita ja testamendis keelan 4 sellega tutvumise...!"
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all
1845. aastal asus ürituse etteotsa Liszt, maksis kinni puudujäänud summad, organiseeris monumendi piduliku avamise, kirjutas seks puhuks vastava kantaadi, dirigeeris ja esitas pianistina Beethoveni loomingut. 1848-1861 Kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari. Tööle asus Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. Orkestrantide tasu oli minimaalne, teatri kunstiline tase ja publiku maitse madal. Nagu igas teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri
muusikateose ettekandmisel. Dirigendi riietus sümboliseerib võimu. Nagu mujalgi ühiskonnas, on sotsiaalse hierarhia tekkimine ka muusika kollektiivsel esitamisel vältimatu. Võimul on teatavasti omadus selle kandjat rikkuda. Orkester kahtlustab dirigenti parasiitluses, kuna dirigent ei puhu pasunat ega liiguta poognat ning upitab end järelikult nende arvelt, kes seda tegelikult ka teevad. Publiku eest üritatakse seda aktiivselt varjata. Orkestrantide psüholoogia on kõige paremini kirjeldatav Oidipuse kompleksi abil. Adorno ei karda oma tekstides esitada ka kõige raskemaid küsimusi nt miks on muusikat inimesele vaja, milline on muusika suhe meid ümbritseva reaalsusega, kas muusika on keel või mitte. On põhjust uskuda, et iga inimese maailmavaade sõltub paljuski nendest kogemustest, millega ta elus on kokku puutunud. Adorno on pidanud kogema kaht maailmasõda
8 1896.a. valminud "Neli legendi sümfooniaorkestrile" on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase Lemminkäise iselaadsete juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga, sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897.a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv.
kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny Goodman, koos temaga said kuulsateks Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb. Niisugused suured orkesterid ei saanud enam peast mängida- seega jäi improvisatsioon üksikutele soolopillidele. Kõik muu oli nootidesse kirja pandud. Tõusis vajadus eriti spetsialistide- arranzeerijate järele. Esialgu tulid need orkestrantide hulgast. Need olid iseõppinud muusikud, kel oli vaid praktilise töö kogemus. Swingimuusika baseerus suures osas populaarsetele lauludele. Pillimehed pidid olema oma ala meistrid, olema 22 virtuoosed, lugema nooti ja heal juhul ka aranzeerima. wingiperioodi säravate tähtede hulka kuuluvad ka lauljad Billie Holiday (1915- 1959) ja Ella Fitzgerald (1918- 1996). MUUSIKA KUULAMINE: 1. Gene Krupa, Benny Goodman Sing, Sing, Sing (http://www.youtube
Avarmaa, R. Gross, E. Juštšuk, B. Kõrver, I. Laaban, R. Marandi, R. Pakasaar jt), kes tahes-tahtmata osalesid rohkem või vähem ka kohalikus muusikaelus. Mitmeid Tallinnas džässiga tegelenud, s.t vastava algettevalmistuse ja eelteadmised saanud muusikuid mängis ka Vanemuise orkestris, mis võimaldas L. Tautsil 1941. aasta kevadel džässikontserdi organiseerida (vt ptk “Džäss kontserdilaval”). Muusikute kaudu oli niisiis ka Vanemuine Tartu džässi arenguga seotud – peale teatri orkestrantide olid ka Vanemuise restorani sageli palgatud head džässmuusikud, Vanemuise aias ja kontserdisaaliski kõlas aga üsna sageli džäss(ilik) muusika just kontsertlikumal kujul. Tallinnaga analoogset kokkuvõtlikku statistilist ülevaadet on Tartu tantsuorkestrite ja -muusi- kute puhul märgatavalt keerulisem teha, sest meie käsutuses olevad andmed on oluliselt lünklikumad. Siiski on andmeid 1930. aastate jooksul Tartus tegutsenud 19 arvatavalt džässi-
annaabi.ee 
