Vasktaldrikud Paanvile Lüüra Tamburiin Põikflööt Harf 9. Tragöödia oli sel ajal soku laul. 10. Tragöödiaid peeti jumalate auks, korraldati rongkäike ja pidustusi. 11. Tragöödias käsitleti jumalate ja inimeste läbikäimist ja ka igapäeva teemasid. 12. Amfiteatris asuvat lava, kus oli koor, nimetati orkestraks. 6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5.saj – 13.saj 2. Kogu keskaja elu oli allutatud kirikule. Inimese ideaal oli askeet pühak, kes oli pühendunud oma elu jumala teenimisele ja oli loobunud maistest rõõmudest. 3. Muusika areng toimus kloostrites ja kirikutes. 4. Paavst Gregorius I :
kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maa peale laskuda. Antiikteatri alged sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid
Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava. Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud. 3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega. Kultuuride täindamisel lood suuremaid orkestreid.Orkestrid ja muusika oli üha enam valistevate inimeste huvides.Kasutati paleedes pidustustes, teatus mõttes sai muusika kuulatavaks zaanriks.
näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koorijaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk......
Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames.
Erinevate jumalate kultusega. kõige olulisem Dynysos. Alguses mängisid lauljad ja jutuvestjad. Hiljem hakati liikumist juurde lisama. Kreeka religioonis oli muusika ja tants väga kõrgel kohal. Metsikud üritused, kuna jumal keda austati oli veinijumal. 7. ja 8. saj teater eraldub kultusest ja tekivad teatud iseseisvad etendused. Tekivad amfiteatrid, tavaliselt kasutati selleks mäenõlga kuhu paigutati istmed ja keskele tekkis lage plats mida kutsuti orkestraks. Tagasein ehk skeen.Kasutasid heliefektide jaoks erinevaid tehnikaid. 1) tragöödiad. Polnud tingimata traagika. Üldteemaks jumalate saatus. 2) komöödia tuleb sõnast koomas( lõbus pilkelaul ), põhimõte oli inimesi lõbustada. Tekib näitlejate seltskond kellest hiljem saavad proffid. Üldjuhul olid näitlejad mehed. Hakati kasutama maske( draama sümbol ), mehed mängisid naisi.
asjatundjad. 2.2. Kostüümid 4 Näitlejad kandsid rikkalikult kaunistatud eredavärvilist rüüd ning selle juurde kõrgeid jalatseid. Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele arvatavasti juba Thespise ajal. Need olid vajalikud sest siis sai üks näitleja mängida mitut rolli ja naise osa (antiikajal võisid näitlejad olla vaid mehed) ning saadi iseloomustada näitlejat ja tema tundeid. 2.3. Kreeka teatrid Kreeka teatrit nimetati orkestraks (amfiteater). Antud teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ja keskel asuva Dionysose altariga. Selle taga oli ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning ühtlasi varjas ka riietusruume ja lavamehhanisme. Kolmas teatriehitise osa oli vaatamispaik e. theatron, tavaliselt oli see ehitatud mööda laugjat mäenõlva, tõusvate astangutega ja poolringis ümber orkestra
ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed mäenõlvadel, etendust etendati oru põhjas ümaral klotsil, mida kutsuti Orkestraks. Hilisemal ajal ehitati orkestra taha telk rõivaste vahetamiseks, Zkene, millest arenes näitelavaehitus, mille esisel, Proskeenionil, esinesid näitlejad. Etendused kestsid Kreeka teatrid terve päeva, sageli ka mitu päeva. Näitlejad seisid koturnidel, kõrgetel pakkudel, et neid näha oleks. Kreeka teatris oli kindlasti ka koor. Deus ex Machina = Jumal masinast= üks näitleja lasti alla., mingi probleemi vägivaldne lahendus. Sellel ajal valmisid ka kaks maailmaimet: Halikarnasosse
ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Vaasidel kujuatati Dionysost (algselt viljakuse-, hiljem veinijumal) pikajuukselise noorukina, käes viinamarjad või veinikarikas. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel Dionysose auks, osalevad kõik Ateena elanikud.
väravehitis e Propüleed. Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel Dionysose auks, osalevad kõik Ateena elanikud. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat.
o Teater o Kujunes välja 4.saj. eKr.; o Epidauruse teater suurim, mahutas 14000 pealtvaatajat; o Raiuti poolsõõrina mäekülje sisse, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed, see osa on teatron; o All oli väljak, kus etenduse ajal paiknesid koor ja näitlejad, akustika oli väga hea kuulda, seda nimetatakse orkestraks, selle taga asus skeene(telk, kus näitlejad valmistusid etteasteks); o Skeene dekoratsioon, kuna enamus etenduste tegevus toimus templi juures, siis ehitati sinna päris templi osa ning sellest kujunes suurejooneline sammaste ja kultuurkaunistusega lava, mis oli arhitektuuriliseks taustaks etendusele; · Kalikarnassose mausoleum - ; · Skulptuur o Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiline
annaabi.ee 
