Orkaan Katrina Uku Ojasild 10d Orkaan Katrina 23.31. august 2005 Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. Ta oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan eales. Katrina tekitatud kahjud ulatusid 81.2 miljardi dollarini. Orkaanis ja selle tekitatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. Kuidas tekkis? Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas Lõuna- Florida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused. Torm nõrgenes enne teist maandumist ja tugevnes vaid mõni tund
Orkaan Katrina Karl Kreevald 11.b http://blog.joeyreiman.com/wp content/uploads/2013/08/katrina08282005.jpg Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. 23.31. august 2005 Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Katrina oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan ajaloos. Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas LõunaFlorida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused.
KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31. jaanuaril sai tormist tornaado ning möödus Saalomoni Saartest 2. STAADIUM · Yasi tromb jõudis Korallimerre · Tsükloni suurus ning tihedus kasvas · 2. veebruaril 2011 muutus keerist...
Kui see juhtub, võivad nad endaga kaasa vedada laevu, üle ujutada kaldaid ja oma taandumisega tõmmata kaasa terveid linnaosasid. Tsunamid võivad tekkida paljudest erinevatest teguritest, näiteks maavärinast, vulkaanipurskest või maalihetest, mille tagajärjel liigub suurel hulgal vett ookeanis ühest kohast teise. Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Orkaanid tavaliselt tekivad mehhiko lahel ja Atlandi ookeanil. Kõige kuulsamad orkaanid on Orkaan Katrina ja Ike. Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 23.31. augustil 2005
Orkaan Katrina Orkaan Katrina oli troopiline tsüklon, mis tekkis Atlandi ookeanil augustis aastal 2005. Räägitakse, et see oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim loodusõnnetus, nii rahalise kahju kui ka kui ka inimkaotuste poolest. Oma tugevuselt oli see orkaan Atlandi ookeanil tekkinud orkaanidest läbi aegade kuuendal kohal. Troopiline tsüklon kujunes peagi laastavaks orkaaniks ning kõigepealt asus see rüüstama Bahama saari, seda 23. augustil 2005. Alles kolmekümnendat augustit peetakse selle looduskatastroofi lõpukuupäevaks, kuid vahepeal jõudis orkaan kahju teha mitmetes linnades ja osariikides: Lõuna- Floridas, Kuubal, New Orleansis, Mississippis, Alabamas, seega sai kahju väga suur osa USA kaguosast. Orkaani alguskuupäeva võib pidada valdavalt rahulikuks. Tegu oli esimese astme orkaaniga, mis põhjustas algul mõne inimese surma ja üleüjutusi
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset
Richmond. Ja mitmed ohvitserid langesid vaenlaste kätte ja nad toimetati vangidena linna. Ühel ja samal päeval langesid vangi Cyrus Smith, kes oli teadlane ja väga vapper sõdur ja ajalehe ,,New York Herald'' reporter. Gidion Spiletti, kelle ülesandeks oli olnud jälgida sõjasündmusi Põhjariikide armees. Vangid otsustasid põgeneda maksku mis maksab. Põgenemiseks kasutasid nad aerostaati ja ühel tormisel ööl põgenesid 5 meest ja koer. Torm aga paisus orkaaniks. Õhupalli oli võimatu maapeale tuua. Neli neist viiest mehest, kes 20- ndal teele asusid heideti 24-dal tühjale rannikule üle kuue tuhande miili nende kodumaast eemal. See oli asustamatta saar. Hiigellaine oli paisanud inseneri merre. Tema koer kadus samuti. Alustati kaaslase otsinguid ja ta leiti elusana. Merehädalised olid sellel saarel neli aastat. Tänu Cyrus Smithi teadmistele said nad kõigepealt tule (kella klaasidest tegid läätse). Rajasid endale elamise, valmistasid
Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti. Eestisse pole teadaolevalt veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad, orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel. Viimaste aastate suurim orkaan oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon Katrina, mis paisus orkaaniks 23.-31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus. Orkaanis ja selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. 4.3 Tornaado ehk tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado"
võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida 4 analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga -30°C). Orkaan Irene (LISA1) oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 20. augustil 2011. Orkaan pühkis üle Kuuba, Puerto Rico ja Haiti territooriumi, tõi endaga kaasa paduvihmad ja üleujutused, tugeva tuule tõttu murdusid puud ja elektripostid. Pärast kimbutas ta Bahama saari, Californiat, New Yerseyt, Floridat ning New Yorgi piirkondi. Tuule kiirus oli kuni 193 km/h. 26. augusti õhtul jõudis orkaan Põhja-Carolina rannikule. Ohvrite arv USA kuues idaosariigis on tõusnud 14-ni, teatasid päästeametnikud
Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta. Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool
K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit ORKAANIKS Vaikses ookeanis TAIFUUNIKS PASSAAT - tuul, mis puhuvad 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori Maa pöörlemise tõttu saavad nad kalde, hakates puhuma kirdest ja kagust MUSSOON e.SESSOONSED TUULED - talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele ja tekib MAAMUSSOON. Suvel on kõik vastupidi ja tekib MEREMUSSOON Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine eri aasataaegadel
Eesti metsanduses augustitormi e. sajanditormi valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui temperatuur ja 5) reaktsioon. nime all. metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja Kahjustas eriti ulatuslikult mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke makrofaunal peamiselt peenendamise Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks tingimused metsas erinevad ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega
Selle tormi ajal ulatus tuule kiirus 20-24 m/s, kohati 30- 35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. (rekordiline tuule kiirus Eestis on mõõdetud siiski 1969. a. novembris Liivi lahel, Ruhnu saare lähistel: 48 m/s). Torm kestis kaks päeva, algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut sisemaale. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse esialgne hinnatud maht oli ligikaudu 3,9 milj. m3 so. 2,5% tolleaegsest metsade üldtagavarast. 1968. a. korrigeeriti hindamisandmeid ja kahjustatud puistute üldtagavara tõusis 5,4 milj m3
Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. 18 Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida
annaabi.ee 
