ebainimlikult ja rõhutatud, siis neil oli võimalus põgeneda templisse ja paluda preestrilt, et ta edasi müüdaks inimlikumale omanikule. Preestrid ei tohtinud orjasid templist välja saata sunniviisiliselt ja endine omanik ei tohtinud templis orja kinni võtta. Kuid sellel oli ka miinus, nimelt preester ei pidanud orja toitma ja pahatihti suri ori templis nälga või läks nälja tõttu templist välja,kus ta kinni võeti. Põgenenud orja karistused olid karmid. Jällegi kasulik orjapidajale ja ebaõiglane orjale. Ori ei tohtinud omada perekonda, isikliku omandit, puudus õigus poliitikas kaasa rääkida ega tohtinud täita usukombeid. Ori ei kuulunud tol ajal ühiskonda vaid oli selle omand.Ori vabastati tavaliselt ainult peremehe surivoodil, kuid ori jäi ikka peremehe järeltulijast sõltuvaks. Orja silmade läbi oli see ühiskodlik korraldus täielik põrgu. Neil polnud õigusi ega eraelu.Kuid Antiik-Kreeklase silmadeläbi võis olla see täiuslik
apaatseks või silmakirjatsejateks ja teesklejateks, kes igal sobival juhul püüdsid kahjustada oma peremeest. Vallutussõdade lõppemisel vähenes tublisti orjade juurdevool. Tekkis vajadus hakata piirama orjaidajate võimu orjade elu ja surma üle, et säilitada riigi põhilist tootlikku jõudu. Keisrid andsid välja seadusi, mis keelasid orjade tapmise. Orjadel lubati otsida pelgupaika templites keisrite kujude ees. Eriti julma kohtlemise korral võis ori nõuda, et ta müüdaks teisele orjapidajale. Kuigi need seadused parandasid õige vähe orjade olukorda, tunnistasid nad ometi, et orjanduslik kord oli sattunud sügavasse kriisi. Mida nad tegid? Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena, arstide ning õpetajatena. Orjade tööde erinevus tulenes sellest, et nende hulka kuulusid nii kõrgharitud kreeklased kui ka kirjaoskamatud barbarid. Arvukatel pühadel ei tohtinud
sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises positsioonis olevatele isikutele praktika põhjenduseks pakkuda asjaolu, et see rahuldab huve paremini andes järele nõuetele, mida tuleks eitada. Samuti oleks ekslik arvata, et praktika olemasolu aluseks võib olla see, et tema toodud kasu kaalub üle kahju. Need põhjused on õigluse printsiipide puhul olulisemad kui klassikalise utilitarismi puhul võib täheldada.
Proua Weldon, Jack ja Banedikt olid läinud koos Harrise ja Negroga teist teed pidi. Herkules aga põgenes vahepeal ära ja sai kokku Dingoga, kes paranes oma haavast, mis õnneks ei tapnud teda. Herkules lasi saata Dingol ühel ööl Dickile kirja. Seal oli kirjas: " Siin Herkules. Ma lähen nüüd ja jälitan Proua Weldonit ja teisi. Nad viidi teist teed pidi ära". Teel turule said paljud surma, ka vaene neeger Nan. Nad jõudsid turule ja Tom, Austin, Aekton ja Bat müüdi kõik ühele orjapidajale ja nad asusid teele. Kui nad aga kohale jõudsid, siis Dick Sand nägi Harrist ja haaras talt noa ja tappis ta. Äärepealt oleksid valvurid ta tapnud, kuid Negro sekkus vahele. Nimelt Negro ei tahtnud Dicki kohe tappa vaid piinata. Kuid Herkules suutis ta päästa. Nüüd hakkasid Dick, Harris ja Dingo koos tegutsema. Negro tahtis saada härra Weldonilt lunaraha ja proua Weldon kirjutas talle kirja ja Negro asus teele. Herkules suutis ka proua Weldoni ja Jacki päästa
Seisuslik ühiskond Kõik vabad Itaalia mehed olid kodanikud Orjad olid arvukaim ühiskonnakiht Vabaks lastes võis saada kodanikuks, võrdväärseks teistega Võis tappa-> koheldi halvemini kui Kreekas Olid põllutöölised, õpetajad Ori võis end vabaks osta->omaniku kasu Maksis orjapidajale maksu Töötas ise veel kõrvalt MEELELAHUTUS Võitlusmängud - gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võitlus Termid – Saunad ROOMA KEISRIRIIK Varajane keisririik Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga Pikk rahuperiood – Rooma rahu Poliitiline korraldus täiendus
utilitaristid oleks orjust pooldanud. Utilitarism ei suuda arvestada fakti, et orjus on alati ebaõiglane, ega ka fakti, et ebaõigluses süüdistamise puhul peetaks kohatuks, kui üks isik ütleks temaga ühises praktikas osalevale ning selle väärtuste üle arutavale teisele inimesele, et kõigest hoolimata võimaldas ebaõiglus suurimat soovide rahuldamist. Eritingimuste korral võib orjust kuidagi vabandada aga ei saa kunagi olla vabanduseks see, et orjus on orjapidajale piisavalt kasulik, et kaaluda üles selle puudused orja ja ühiskonna jaoks. Selline arutlusviis oleks kohatu. Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema nõustumist, et orjus on ebaõiglane - ta rahuldab nõudeid, mida ta ei tohiks rahuldada; ning seda tehes eitab nõudeid, mida ta ei tohiks eitada. Klassikalise utilitarismi kaitseks võib neid eeldusi tõlgendada moraalsete ja poliitiliste printsiipidena
ebameeldivamatel töödel, kõige raskemaks peeti nende orjade olukorda, kes olid sattunud galeeridele sõudjateks. Kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal põlluharijatena või karjastena ja linnades teenijate-koduorjadena. Selle aja ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid ettevaatlikumad orjad avada oma käsitöökoja või väikese kaupluse, kuigi suur osa läks tulust orjapidajale, sai ori nõnda koguda raha enda vabaksostmiseks. Orjade pidamine oli kõigile loomulik, mida ainult küll ristiusu kirik taunis, aga ei keelanud. Ebakõlbeliseks peeti pidada orjana kaasmaalast, kes oli veel ka kristlane. Orjade vabastamist hakkasid toetama riik, sest said nii uusi maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas
Probleemid: kokkuleppele jõudmise protsess, lepinguliste lubaduste usaldusväärsus, lepingute tagamine strateegilise ebakindluse olukorras, vastastikused sõltuvused jne. · Isegi ori ei ole võrreldav orjapidaja mehhaanilise tööriistaga, mille kasutamise tulemusi viimane saab üksi määrata. Ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõudes mingit koostegevusteooriat. · Koostegevusteooria põhiprobleemiks ongi asjaosaliste vastastikune sõltuvus, mis võib olla nii ühe kui ka mõlemapoolne. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib suur strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. · Koostegevuses peituvaid vastastikuse kasu võimalused jäävad kasutamata, kui asjaosalised kardavad, et tehinguga
sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi. KOOSTEGEVUSTEOORIA: Strateegiline sõltuvus: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! Isegi ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõuab mingit koostegevusteooriat Parameetrilise käitumise korral ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) Strateegilise käitumise puhul reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses kujuneb mäng. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. Kolm astet: 1
annaabi.ee 
