.......................................................................... 5 II päev..................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus Eesti suvi on suurepärane aeg selleks, et võtta aeg maha ning teha veidi tutvust oma kauni kodumaaga! Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart
võsastuvad. Heinlaid on peaaegu täiesti metsa kasvanud. 8 KÄINA VALLAS asub 4 väärtusliku maastikuga ala. Kõige tähtsaim neist on Kassari. Kassari ala hõlmab tervet Kassari saart koos Reigi saare ning osaliselt ka Käina lahega. Kassari on üldiselt tasase reljeefiga. Kassaris on kaks põlisküla Esi- ja Taguküla ning kaks asundust endiste Kassari ja Orjaku mõisa maadel. Väga hästi on säilinud traditsiooniline põldudemuster, kohati on säilinud ka hooldatud rannaniite. Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud. Leidub ka istutatud männikuid. Seal on puhkajasõbralik maastik, palju majutuskohti ja vaatamisväärsusi
EEK 41 milj. EEK (kasv võrreldes Turismi käive 2005 aastaga 34%) (kasv võrreldes 2004 aastaga 8%) 15 milj.EEK (kasv võrreldes Investeeringud 6,5 milj. EEK 2005 aastaga128 %) Orjaku Mõisakoha OÜ Suurim investeering (2,7 milj.) Dagen investeering Hausi külalistemajja Töökohti 126 112 (langus 12%) Keskmine palk 3677 EEK 7168 EEK (kasv 21%) Allikas: Hiiumaa koduleht 2006. aastal kasvas saare külastajate arv hinnanguliselt 5 6%. Koos külastajate arvu
Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla
Kalasadam 6.2 5.95 1.76 29.4 FPO Salinõmme 6.6 6.34 1.87 17.2 0 FPO Salinõmme 4.6 4.42 0.88 7.28 0 FPO Vääna-Jõesuu 4.6 4.42 0.66 29.4 GNS Roomassaare 4.6 4.42 0.95 30 FPO Orjaku 9 8.64 2.86 18.4 FPO Kakumäe 4.68 4.49 0.76 22 LLS Kakumäe 4.7 4.51 0.71 22 FPO Pudisoo 3.9 3.74 0.42 22 FPO Lindi 7.62 7.32 2.81 30 0 FPO
pahem käsi ei pea teadma, mis parem käsi teeb; Kes ei taha tööd teha, see ei pea ka sööma; Elu peab elama, ussi peab tapma; Kirik keset küla; Vorst vorsti vastu; Kanadega magama, sigadega üles · Mitmesugused "tema"-imperatiivid: Olgu isa sikk või ema kits, kui aga ise mees olen; Jumal hoia mind sõbra eest, vaenlase eest ma hoian ennast ise; Kingsepp jäägu oma liistude juurde; Igaüks pühkigu oma ukseesist; Kui on läinud trumm, siis mingu ka pulgad; Kes on pandud orjama, see orjaku hea meelega; Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu maksetud; Hull võib olla õlle tegija, aga tark olgu linnase tegija · Lihtlause- ja võrratusvormilised "sina"-imperatiivid: Anna aega atra seada; Ära hõiska enne õhtut; Parem võta sammu pealt kopik kui versta pealt rubla · "Sina"-imperatiivse alguse ja indikatiivse jätkuga (...sest..., ...siis saad..., ...muidu juhtub... vms.) laused: Võta naene naabritalust, teda tunned käsist-jalust; Ära usu ilma, ilm ajab puru silma;
lahkuvate sakslaste hüvastijätuks. Aga sõjas paraku juhtub nii. Pärast Muhu langemist tuli kätte Hiiumaa kord. 2. oktoobri öösel alustasid Punaarmee 109. laskurkorpuse eelväed katsega maabuda Heltermaa lähedale, kuid löödi esmalt tagasi. Sama päeva hommikul maandati dessandid mitmes paigas Heltermaa ja Tahkuna poolsaare vahelisel rannikul. Saksa väed alustasid tõrjelahinguid pidades kohe taandumist lõuna poole. 2.3. oktoobri öösel evakueeriti enamus mehi Orjaku sadama kaudu Saaremaale. Kuni 3. oktoobri pärastlõunani hoiti veel väikest sillapead Sõru sadama juures, et anda võimalust üksikutele laialipudenenud gruppidele omade juurde jõuda. Päeva jooksul suudeti Saaremaale viia kõik raskerelvad ja tehnika ning päeva lõpuks jätsid viimased Hiiumaal olnud sakslased saare maha. Karta oli ka kohest rünnakut Saaremaale ning mehi otsustati kasutada pigem Saaremaa kaitseks (Melzer 1960, 69). Juba enne Hiiumaa langemist hakkasid 30
PILET nr. 24 1.EESTI VÄIKESADAMAD väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele Väiked sadamad Eestis: Abruka, Dirhami, Haapsalu, Heltermaa, Käsmu, Kõiguste, Kõrgessaare, Kaberneeme, Kalana, Kihnu, Kuivastu, Kunda, Kuressaare, Lõunaranna, Lehtma, Leppneeme, Lohusalu,Loksa, Mõntu, Mahu, Manilaid, Munalaid, Nõva, Naissaar, Narva, Narva-Jõesuu, Nasva, Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja
2014. aastal võttis Venemaa osa Ukraina laevastikust üle.)) Küsimused 1. Nimeta Euroopa riigid, millel ei ole merepiiri. 2. Millised loodusnähtused ohustavad Põhjamere madalate rannikualade elanikke? 3. Milliseks majandustegevuseks on Vahemere-äärne kliima eriti soodne? 4. Millised ilmategurid mõjutavad Musta mere piirkonna kliimat? 5. Nimeta peatükis toodud mered, lahed, väinad, poolsaared, saared. --- 64 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ((Foto: Orjaku sadam Hiiumaal. Väinamere-äärsed sadamad on pideva maakerke tõttu madalaveelised ja seetõttu vajauad laevateed enamasti süvendamist.)) ((Joonis: Läänemere geoloogilise arengu etapid. Kaardil märgitud: Balti jääpaisjärv (12 000-10 300 aastat tagasi), Joldia meri (10 300-9300 a.t), Antsülusjärv (9300-8000 a.t), Litoriinameri (8000-4000 a.t).)) Läänemere nõo ja selle ümbruse kujunemine toimus Kvaternaari ajastu eelsete geoloogiliste protsesside käigus
polnud julgust. Mõtlesin hetke vankri juures ja lasksin siis logisevatel ratastel veereda üle kodusilla rohtunud sügavate rööbastega põlluteele. […] Siin pildistatud foto oli, nagu hiljem selgus, viimne lüli kodukoha ja perekonna mälestusteahelas. […] (23. septembrer) Heltermaa sadamakai oli tulvil iga liiki kaste, pakke ja sõjavarustust. Eemal mäejalamil ootas sadu põgenikke edasipääsu Orjaku – Triigi – Leisi kaudu Kuressaarde, kus pidid ootama laevad. […] Umbes kella kahe ajal hakkasid mootorpurjeka masinad pobisema. Järk-järgult nihkusime eemale Hiiumaa rannast. Lõpuks nägime vaid mandri siniviirgu ja kõrgeid suitsusambaid kerkimas. Kodumaa saatus oli otsustatud. […] Eric Soovere, „Käru ja kaameraga“, Olion 1999. 4. Lugu Koht: Eesti
annaabi.ee 
