Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Ants Lauteri nimeline auhind Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut. · Tiina Tauraite ja Margus Prangel. Priit Põldroosi nimeline auhind
vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega. Niinimetatud originaalmuusika on ka Kreegi loodud ,,Taaveti laulud", neid on ta kirjutanud kolmel etapil, tänaseks on populaarseimad 1923. loodud ,,Õnnis on inime", 104. Taaveti laul ,,Kiida mu hinge", 121. laul ,,Päeval ei pea päikene sind vaevama" ja 141. laul ,,Issand ma hüüan Su poole."
Retsensioon Käisin Pärnus, Jõulujazzi festivali raames toimuval jõulukontserdil. Kontsert leidis aset 5.detsembril 2014.aastal kohvikus Fookus. Esines Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices. Kontserdil esitleti kauaoodatud debüütalbumit "Ole hea" ning põneva originaalmuusika kõrval sai kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arranžeeringuid tuntud hittidest. Enamike vokaalseadete autoriks oli Kadri Voorand keda võibki pidada grupi loominguliseks liidriks. Koos temaga laulsid ka Mikk Dede, Arno Tamm, Maria Väli, Mirjam Dede ja Aare Külama. Antud kontsert oli minu jaoks uus ja eriline igast küljest. Esiteks külastasin kohvikut Fookus ise teist korda ja kontserti käisin seal kuulamas esimest korda. Samuti olin siis ka Estonian
.." (1999, 5CD või 2CD+3CD) Videod "Rujavisioon" (1999, VHS) Üks ruja kuulsamaid albumeid ,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja".
tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul Pinna opereti "Jaani öö". Noorte näitlejate jaoks oli üllatus ka see, et "Põhjamaa" on tegelikult laul Ülo Vinteri muusikalist "Pipi Pikksukk" ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just
ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed
Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes.Enne oma surma kirjutas ta laulu ,,Teisel pool vett"
Sissejuhatus Ruja oli eesti rock-ansambel. 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu
Liikumised on lavastuses väga täpselt läbi komponeeri- õpinguid Lüneburgi pedagoogilises kõrgkoolis. Paar aas- tud, on ka tantsulisi numbreid ning lavastatud liikumisega tat hiljem sai ta kätte kooliõpetaja paberid, kuid ta ei töö- grupistseene. Väga olulised on lavastuses spetsiaalselt tanud elus õpetajana kunagi. Samal aastal asutas Krüss loodud originaalmuusika ja helid, samuti valguskujundus, kodu kaotanud saareelanike jaoks ajakirja Helgoland, mis mis loovad mõjusaid atmosfääre ja rõhutavad sündmus- ilmus aastani 1956. tikus toimuvat. Valgus on kohati kui omaette tegelane, Lastele hakkas ta kirjutama pärast tutvumist Erich Käst- visualiseerides Timmi naeru, mis on kujutatud sillerdava,
Ruja pandi kokku kahe muusiku poolt, kellel olid erinevad huvid. Üks neist tahtis luua huvitavat muusikat (Rein Rannap) , teine laulda eesti keeles (Urmas Alender) . Enne ansambli loomist toimus Eesti rockmuusikas muutus seda ei julgustanud NSVL võim. Ruja vaatas okupatsiooni võimudele ülalt alla ning lõhkus selle nö seina ning hakkas eesti keeles esinema. See oligi esimene samm Eesti rocki loomisel. Põhiprintsiipideks ansambli loomisel olid rahvusliku originaalmuusika loomine, professionaalsed laulutekstid, tugevad muusikud ning soov viia biitmussika kunstilisele tasemele. Varsti peale ansambli loomist salvestasid nad kaks lugu Eesti Raadio stuudios. Esimene lugu, ,,Need ei vaata tagasi" sisaldas bassisti Raul Sepperi juhtvokaali ning andeka Rein Rannapi Chopinilikke klaverikäike taustal. Teine laul, mis salvestati, oli ansambli hümniks - ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", kus Urmas Alender mängis kitarris emotsionaalseid käike.
· Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid
et töö kommunikeeruks ja mõjutaks vaatajat kogu etenduse vältel. Sellise jälje või raja leidmine on määrav vaatajale, kes soovib tööga positiivselt suhestuda, et avastada või leida midagi või taasavastada midagi. Kui aga midagi ei leita, kasvab ebakindlus. Koreograafi jaoks on olulised küsimused: Kas töö esitajad on õiged? Kas nende panus idee avamisse on asendamatu või on mingi teine koosseis töö jaoks parem valik? Kas originaalmuusika on olemuslikult vajalik ja asendamatu? Kas teise muusika kasutamine või muusika eemal- damine muudab midagi on see sama tants ka siis? Kas lavastuse osad võivad asuda teises järjekorras? Kas see lavakujundus, kostüümid ja valguslahendused on tööks vajalikud? Uue koosseisuga töötades tuleb tähele panna, et märgid, mis on lavastuses olulised, ei läheks kaotsi või ei ähmastuks. 3. ESTEETILISED MÄRGID
annaabi.ee 
