Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki- rohekat käokeelt. Sealt võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget, mis on arvatud III katisekategooriasse. Metsadest on valitsevad männi enamusega palumetsad, kust leiab rohkesti metsamarju ja seeni. Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora, valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba,
aastal botaanik Frederik Sander St.Albanisse kasvuhoone, millest sai maailma suurim orhideeäri. · Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 kogujat, kes riskisid orhideesid korjates oma eludega ning kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide saart. · Esimesi epifüütseid orhideesid kirjeldas Kristoph Columbus, kui oli jõudnud Bahama saartele. · Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim. Orhideede liigid · Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on epifüütsed. · On ka kaljudel kasvavaid (litofüüdid). · Terrestrilised ehk maas kasvavad orhideed (geofüüdid) · Kõdumaterjalil kasvavaid (saprofüüdid), milledel puuduvad rohelised lehed ning nad ei suuda ise endale toitu sünteesida, seetõttu on neil väljakujunenud koostöö seentega. · On rohkem kui 25 000 erinevat liiki. Orhideede osad juured · Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitut erinevat sorti.
3 Kaspar Mälgand lõuad tema kõigis kolmes peas hakkasid vahutama. Vahust tekkiski esimene taim. Ladinakeeles sai ta nimeks Aconitum, sest see juhtus Akonai linna lähedal. 4 Kaspar Mälgand Lehitu pisikäpp Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. Nii on ta võetud kõige rangema kaitse alla. Kohata võib teda eelkõige Ida-Eestis Alutaguse varjukates tihedates ja niisketes kuusikutes, kus kasvab ka haaba ja leppa. Kuid teadaolevates kasvukohtadeski ei leia botaanikud teda igakord üles. Nii võib mõni lehitu pisikäpa kasvukoht teadmatuse tõttu hävida. Lehitu pisikäpp võib ennast aastaid maapeal mitte näidata, siis aga ilmub välja endisest kasvukohast mitu meetrit eemal. Selline
Samas pole võimalik kaitsta ainult haruldasi taimeliike - kaitsma peab ka nende kasvukohti ja sobivaid ökoloogilisi tingimusi. 6.1 Kaitsealused paljasseemnetaimed on : · Harilik jugapuu - Jugapuu on meie metsade üks väärtuslikumaid puid. 6.2 Kaitsealused õistaimed on : · Kollane käoking - Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. · Lehitu pisikäpp - Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. · Alpi võipätakas - Eestis leidub vaid harva Saaremaal lubjarikastes soodes. · Harilik luuderohi - Levib lindude abil, kes söövad vilju. · Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi. · Jumalakäpp - Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. · Kaunis kuldking - Kaunis kuldking on ilmselt ainuke meie käpaline. · Kärbesõis - Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega.
Enne väetamist tuleb taimed alati korralikult märjaks kasta. Kuukinga istutatakse ümber kevadel ja alles siis, kui taim "ei istu" enam kindlalt potis. Istutamiseks tuleb muretseda epifüütsetele taimedele mõeldud mulda. Istutamise käigus eemaldatakse kõik vanad, haiged ja kõdunenud juured ning püütakse võimalikult vähe vigastada terveid juuri. Pärast istutamist ei kasteta taime vähemalt nädal aega, ainult piserdatakse, sest nii jõuavad vigastatud juured kosuda. (Veidi orhideedest 2011) Kuuking õitseb pea kogu terve aasta vältel. Õiepungade arengut soodustab sügisene veidi jahedam umbes 15-17ºC kliimas kasvamine ja tagasihoidlikum kastmine. Pärast õite närbumist tuleb kärpida õisikuvart kõige alumise äraõitsenud õie alt, sest tavaliselt siis kasvatab taim varrel olevatest pungadest uued õitsvad külgharud. Vahel arenevad õisikuvarre pungadest paljundamiseks sobivad tütartaimed. Kui orhidee ei õitse võib
on ka mitu suurt laugasjärve (Kamarujärv, Keskmine Suujärv ja Suur Suujärv). Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Laudteel jalutades võib näha tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, huulheina ning kiduraid mände. Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi, rabahanesid, suurlaukhanesid ja laululuiki. Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku ja sarvikpütti
soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja
Mehhaaniline isolatsioon Putukate alamliikide puhul on neid tihti võimalik eritleda vaid genitaalide kuju alusel. Siit ka oletus, et isolatsiooni põhjuseks on vahe just seal. Kuid nagu näitasid katsed Drosofilaga, ei pruugi see kaugeltki alati nii olla. Üldse paistab, et niisugune mehhaaniline isolatsioon ei ole oluliseks mehhanismiks, kuivõrd reproduktiivne isolatsioon on tekkinud juba muude mehhanismide abile enne. Palju huvitavam on niisugune mehhanism taimedel Kuulus näide orhideedest on siin eriti õpetlik. Orhideed perekonnast Ophrys tolmlevad isamesilaste abil (perek. Andrena). Need orhideed on üsna erinavad ja meenutavad isamesilastele erinevaid emamesilasi (liike, alamliike vms.). Seega - kuivõrd mingit üht sorti mesilased lendavad vaid mingit kindlat sorti orhideede vahet, toimub tolmlemine kitsalt liigi(?)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas
annaabi.ee 
