· Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750)
Samuti on teda nimetatud ka klassikalise muusika isaks. Ta on üks enim mängitavaid heliloojaid. Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses tema muusikalise harimise eest. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaeli koolis. Veel õppis ta noorena religiooni, mis mõjutas tema loomingut. 1705 võttis Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming
Christoph Friedrich Hariduskäik: Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamoosekant. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt Johann Christophilt-organistilt. Töökohad: Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Looming:
õuemuusikuna mitmes Saksa linnas. Elukäik jagatake 4 perioodi. Kellena töötas Tähtsamad teosed Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister
Peale kooli lõpetamist Lünenbergis 1703. aasta jaanuaris pakkus Johann Ernst III talle tööd viiulistina ühes väikeses orkestris Weimaris. 18 aastaselt sai ta tööd ühes väikeses linnas nimega Arnstadt, ta töötas seal aastatel 1703- 1707 linnaorganistina. Oktoobris 1705. aastal lahkus Johann Sebastian Bach Arnstadtist ja läks Põhja-Saksamaale Lüübeckisse, kus ta võttis tunde heliloojalt ja organistilt Dietrich Buxtehude`lt. Lübecki reis inspireeris teda ja ta sai entusiasmi. Ta kandideeris Weimari hertsogi kammermuusiku ja organisti kohale.Weimaris töötas ta 1708-1717 aastatel ning kirjutas sel perioodil palju oreliteoseid ja kantaate. Sel perioodil hakkas ta välja töötama Väikest Organumi Raamatut, mis koosnes traditsioonilistest Lutheri koraalidest. Duke Ernst August abiga tutvustati Johann Sebastian Bachile õukonda Anhalt-Cöthen,
Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud. Muusikahariduse sai oma vanemalt vennalt Johann Christophilt- organistilt. Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos
"Tuljak"; "Lauliku lapsepõli"; "Pidu hakkab" Konstantin Türnpu (13.august.1865 - 16.aprill.1927) Konstantin Türnpu oli helilooja, organist ja legendaarne koorijuht. Ta sündis müistateenija peres. Muusikahuvi ja -anne ilmnesid varakult. Juba kaheksa-aastaselt mängis ta külakooli hommikupalvustel koraale. Ta juhatas Tallinna kreisrkoolis õppides algul koolivendadest moodustatud koori, hiljem asutas segakoori "Salme". Türnpu sai muusikaõpetust Toomkiriku organistilt Ernst Reineckelt. Türnpu astus kolm aastat pärast Härmat Peterburi konservatooriumi oreliklassi, mille lõpetas 1891.aastal. Ta täiendas end Saksamaal, peamiselt koorijuhtimise alal. Ta naases 1892.aastal Tallinna, sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Ta juhatas kiriku juures tegutsenud segakoori ning meeskoori. Viis koorid kõrgele tasemele ja sai ka väljaspool Eestit tunnustust. Ta oli leivateenimise kaudu seotud
jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdurfis omandas ta gümnaasiumihariduse. Aastatel 1700-1703 õppis ta LÜNEBURGI Michaeli koolis ja laulis kirikukooris. Tal oli imeilus sopranihääl ja
Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile
Helilooja(oma laule umbes 300, ooperi alge, mida tema kutsus laulelduseks "Uku ja Vanemuine"). "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan
Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad ületasid sel ajal Tallinnas olnud taseme esitades ka lääne ja vene muusika paremikke. 1919. a. Asutati nii tallinnas kui ka tartus kõrgem muusikakool (hiljem oli see Tallinna konservatoorium). 8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N.Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu
pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis kohaliku linnamuusiku Johann Ambroosiuse peres. Kuna ta jäi emast üheksa- ja isast kümneaastaselt ilma, elas ta pikemat aega orvuna vanema venna Johann Cristophi juures. Olulise osa oma muusikalisest haridusest sai Bach oma vanemalt vennalt, Ordurfi organistilt Johann Christophilt, kelle käe all ta õppis mängima viiulit ja orelit ning tutvus tolleaegse moodsa orelimuusikaga, eriti Johann Pachelbeli teostega. Terve oma elu veetis Bach Põhja-Saksamaal erinevates õukondades. Silmapaistvam osa Bachi loomingust on Leipzigi perioodil kirjutatud vokaalmuusika. Kokku lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi, säilinud vähem kui 200. Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis. Bachi on nimetatud ka viie passiooni loojaks,
Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 – 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad „Eesti keisri laul“ (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), „Kroonimise laul“ (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst
annaabi.ee 
