Nimi: Ragne Lubjak_____________________Kool: Käina Gümnaasium______Klass: 8b ______ Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid.
Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid.
Ökoloogia, organismide suhted ümbritseva keskkonnaga · Kuidas jaotuvad organisme mõjutavad tegurid? · Kuidas abiootilised tegurid mõjutavad organisme ja nende elutegevust? Ökoloogia · Teadusharu, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja nende suhet eluta keskkonnaga. · Uurib populatsioonide arvukuse muutuste põhjuseid ja tagajärgi, aineringete muutuste mõju organismidele. · Ökoloogilisi uuringuid tehakse kooslustest. · Kooslus samade keskkonnatingimustega alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s
Organismidevahelised suhted • Milliseid organismidevahelisi suhteid looduses leidub? • Mil moel erinevad organismid üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents
· bioloogia seost teiste teadustega; · erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi; · geenitehnoloogia rakendusvaldkondi ja geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevaid probleeme; · bioloogia osa meditsiinis; · kudede ja elundkondade ehitust inimesel; · inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus?
Kehra Keskkool Kehra 2002 Süstemaatika alused Sarnaseid tunnuseid vähe, Kõik elusolendid on Maa arengu vältel Riik vaid kõige põhilisemad ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- Hõimkond luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi sugulussidemeid ja rühmitab neid vastavalt sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, Klass nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika võimaldab paigutada organismid loogilisse Sarnaste tunnuste süsteemi ja on ühtlasi liikide evolutsiooni Selts arv kasvab peegelduseks. Käesolevaga teeme põgusa reisi läbi pea- miste taimesüstemaatiliste rühmade. Liigume edasi vaid ühte rada pidi taimeriigi tasemelt Sugukond
Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu. Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus. 3
ja kalade elutegevuseg a IV Nimeta 1. Abiootilisi ja biootilisi keskkonnategureid Abiootilised Kliimategurid(valgus, temperatuur, vesi/niiskus), elukeskkond(õhk, vesi, muld) Biootilised Teiste liikide mõju 2. Organismidevahelisi suhteid Sümbioos, Kommensalism, Parasitism, Konkurents, Kisklus/Taimtoidulisus 3. Populatsiooni iseloomustavad näitajad Arvukus, Tihedus, Populatsiooni laine 4. Kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone Kasvav Õunamähkur, Toominga võrgendi koi, Lusitaania teetigu Stabiilne Raieküpsed metsad Kahanev Euroopa naarits, Suured kasslased 5. Tegurid, mis võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumise Abiootilised, Biootilised 6
Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe
Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb
.. 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e
Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse ja jäävad sinna tardeseisundis kevadet ootama. 49. Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon
Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse ja jäävad sinna tardeseisundis kevadet ootama. 49. Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon
4) rakkude liikumine Signaale vahetavad nii ühe- kui ka hulkraksed organismid (unicellular and multicellular organism cell signaling), st nii üherakuliste organimside ses kui ka hulkraksete organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid. Eksisteerib ka organismidevahelisi signaalide ülekannet: 1) Imetaja varased embrüod suhtlevad emaorganismiga emakas 2) Seedetraktis vahetavad bakterid signaale üksteisega ja soole epiteelirakkude ja immuunrakkudega 3) Pärm (haploidses olekus) võib paarituda /paarduda (mating) ja moodustada diploidse pärmiraku– paardumist initsieerib peptiidsignaal (mating factor pheromone), mida rakud vabastavad keskkonda
annaabi.ee 
