Linnud saavad tuule abil kergemini liikuda. 7. Miks on koloonias elu turvalisem kui üksikult elades ? Koloonias kaitstakse üksteist, valvatakse üksteise järglasi , jagatakse toitu. 8. Selgita ,milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal ? Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees. frakulatiivne parasitism-parasiit vahetab peremehi. kisklus-toitumissuhe , mis väljendub selles , et loom sööb teist looma.(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits)
Vererakud Jagunevad kolmeks: a) Erütrotsüüdid (punased) b) Leukotsüüdid (valged c) Trombotsüüdid (vereliistakud) 10) Kirjelda kõikide vererakkude ülesandeid. V: a) Erutrotsüüdid - Hapnikku transportimine kopsudest kudedesse b) Leukotsüüdid - Kaitsevad organimsi mitmesuguste haigustekitajate eest c) Trombotsüüdid - Osalevad vere hüübimises 11) Millised on vere ülesanded? V: Vere ülesanded on: a) Organismis aineid laiali kanda b) Organimi kaitsta c) Temperatuuri ühtlustada ja säilitada d) Sisekeskonda ühtseks tervikuks siduda 12) Kirjelda kuidas veri hüübib. V: Tekib fibriin. Vererakud takerduvad fibriinkiududesse ja sulgevad haava. 13) Millised elundid moodustavad immuunsüsteemi? Millised on nende ülesanded? V: 1) Lümfisõlm - Lümfislmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse tekkinud mikroobe. 2) Põrn - Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanemad erütrotsüüdid.
RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi. sahhariid(süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne(kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.) Transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organimi ühest osast teise. Esinevad nt. Rakumembaani koostises.tRNA-ehk RNA ül. Teostab valgus sünteesi ribosoomis.
koht. Kui veresoon on seesmiselt vigastunud,võib fibriinvõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb.Kui tromb ummistab veresoone,siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüdid valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsvalt.Nende eluiga on lühike, neid peab organimi pidevalt juurde moodustuma. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm elundid. Seal rikastub veri lümfosüütidega,seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütsüüdid. Põrn on ka vere varupaik.
7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda. Seejärel tõmbavad keele, kuhu on kleepunud aineosakesed,tagasi suhu. Suus on eriline organ, mis tunneb keelele jäänud osakeste lõhna ja maitset. Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8.Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. 9.Ohustatus ja kaitse: Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved
Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/
sünnituskanali välja.). Päramisteperiood (emakast väljub platsenta ja lootekestad) Sünnitus kestab 12-18 tundi. Enneaegseks lapseks peetaske last, kelle sünnikaal on alla 250g või on sündinud enne 37.rasedusnädalat. 15. Rasestumisvastased vahendid. Miks on füsioloogiline meetod vähe tõhus? Kondoomid, spiraalid, pillid, plaastrid, süstid. Sest ovulatsioonihetke väljaarvutamine on keeruline ja ebatäpne. Ei kaitse suguhaiguste eest. 16. Organimi lootejärgne areng. Moondeline ja otsene areng. Näiteid. 17. Lootejärgse arengu etapid. Juveniilne arengustaadium – lootejärgne arengustaadium, milles toimub noorte loomade kasv ja talitluse täiustamine Puberteet – Periood mille jooksul lapsest areneb suguküps täiskasvanu Generatiivne arengustaadium- Organismid on sigimisvõimelisd 18. Vananemise põhjused. Vananemisega kaasnevad muutused.
Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel ( päiksevalguse) või tehisvalguseallika abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Kogu maale tulenevast päikeseenergiast langeb nähtavale kiirgusele ~52%, ülejäänu on nähtamatu, soojuslik, s.o. infrapunane (43%) ja ultravioletne (5%). Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirb organimi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu. Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kuntslikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumites on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud). Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1% tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust
Valgusünteesi käigus mõtestatakse lahti mRNA nukleotiidses järjestuses peituv info geneetilise koodi vahendusel. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Viirused on mitterakulised bioloogilised objektid, mis koosnevad valgust ja nukleiinhappest. Neil puudub enamik elu tunnuseid. Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus. Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organimi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel. Homosügootsete hernesortide monohübriidsel ristamisel sai ta esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Teises hübriidpõlvkonnas esines tunnuste lahknemine suhtes kolm ühele dominantse tunnuse kasuks.
Ebaproportsionaalne – teatud kehapiirkonnad kasvavad mingil ajal kiiremini kui teised (inimene) Kasvuviisid Anorgaaniline kasv – põhineb vee ja mineraalsoolade talletamisel Orgaaniline kasv – põhineb toitainete omastamisel ja kehaomaks muutmisel, esineb kõikidel organismidel Regulatsioon Sisemised tegurid: hormoonid ja geenid Välised tegurid: toitainete kättsaadavus ja olemus, välistingimused Regeneratsioon Organimi kaotatid osa taastamine Füsioloogiline ja reparatiivne Protsessid: 2. areng Protsess mille käigus keerustub organimsi elutegevus ja ehitus Jaotatakse kaheks o Otsene – noorjärk sarnaneb ehituliselt ja talituselt üldjoones vanemorganismiga o Moondega – noorjärk erineb oluliselt nii ehituliselt kui talituliselt vanemorganismiga Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik
Energeetiline funktsioon 1 g valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Kuna valkudel on palju teisi funktsioone, siis algab organismile vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on ammnetatud. Varufunktsioon munavalge. Valgu molekuli struktuuri tähtsus Valkudel on erakordselt palju ülesandeid. Seetõttu peab organism tagama valkude molekulide kaitse nii organimi väliste kui ka sisemiste mõjutuste eest. See saavutatakse molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: amonihappejääke ühendav peptiidside on stabiilne. Valgu teist ja konlamdat järku struktuure kooshoidvad keemilised sidemed on üsna nõrgad ning need tekivad ja katkevad juba väikeste rakusiseste tingimuste muutuste käigus see omadus võimaldab valkudel täita ainuoaseid ülesandeid. Nt. lihasraku ehituses olevad valgud
Mõõtevahendiks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Eristatakse kõrgus(kepiga)-, laius(sirkel, kepp)-, pikkus(sirkel, kepp)-, sügavus(kepp)- ja ümbermõõdu(lint) abil. 12. Konstitutsiooni-organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest (põhi kehaehitus). Konstitutsioonitüübid Kulesovi: (organismi morfo-ja füsioloogiast ja nende seosest organimi kui terviku talitusega) *tihke e tugev konst- nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja
neerupealsete koore ja sugunäärmete hormoonid on steroidse struktuuriga. Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega. Endokriinnäärmete hüpo- või hüperfunktsioonijärgselt sugenevad vastavad haigused. Hormoonidega sarnased ained koehormoonid on kohaliku toimega ja neid ei sünteesita endokriinnäärmetes, vaid organismi tavalistes rakkudes ( näiteks nagu histamiin, reniin, gastriin, serotoniin jt.). Toimemehhanism Hormoonide toime avaldub organimi eri tasanditel. Väliskeskkonna muutused või organismi enda ainevahetushäired stimuleerivad hüpofüüsis spetsiifiliste ainete teket, mis omakorda mõjutavad hüpofüüsi hormoonide produktsiooni. Vere kaudu aktiveerivad viimased endokriinnäärmete rakke, mis suurendavad vastavate hormoonide sünteesi. Need hormoonid kanduvad verega organismi teatud elunditeni ja kudedeni. Rakulisel tasandil reguleerivad hormoonidrakkude funktsioneerimist, mõjustades nende ainevahetust
B 220 (CD45 VARIANT – kas naiivne või küpsenud lümfotsüüt selle järgi) – Claster of differentiation. Praegu teada üle 300 eri markeri. Mõnu valguline mõnu sahharidne. Saab hinnata diferentseerumise astet jne. CD35 (CR1 complemendi retseptor) CD40 SEOSTUB CD40 LIGANDIGA T HELPERITEL T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud.
sünteesiks, tugevdab insuliini toimet, tõstab paljude vitamiinide aktiivsust; soodustab vereloomet, side- ja luukoe moodutamist. Jood kilpnäärme hormoonide süntees ja selle näärme normaalseks talitluseks. Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises. Fluor vajalik hammaste arenguks, suurendab Ca deponeerumist hambakudedesse, suurendab organismi kiiritustaluvust. 19. Raud toidus: heemne ja mitteheemne raud, raua imendumine. Organimi rauapuudusele viitavad näitajad. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, osades fermentides ja transferriinis. Raud (10-15 mg päevas) on tähtis organismi AV-ses. Toidus on Fe kahel kujul: 1. heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud. Heemi raud imendub hästi; 2. Mitte-heemi raud, mis pärinebtera- ja aedviljadest ja imendub organismi halvasti. Taimsed raua allikad:
areneda terviktaimeks. Meristeemkloonimine - vt. meristeempaljundus. Meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas. Miinimumseadus (Liebigi miinimumseadus) - miinimummseaduse kohaselt piirab organimi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. Mikroevolutsioon - populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused,
annaabi.ee 
