organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis kaotasid aegamööda iseseisva rakuelu ning jäid eksisteerima organellidena. Esimesed hulkraksed tekkisid enne Kambriumi ajastut. Vanimateks hulkrakseteks loomadeks on käsnad. Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, pärast mida olid olemas juba tänapäeva tuntud hõimkondade varasemad esindajad. Ordoviitsiumi ajastu on samuti erilise tähendusega, kuna siis ilmusid esimesed maismaal ellujäävad taimed ja vetikad. Siluri ajal arenes edasi aga veemaailm ning tekkisid esimesed kalad
Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud
6. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning jäid eksisreerima organellidena mitokondrite ja kloroplastidena. Samuti on tuuma ja mõnede teiste organellide teket seletatud raku sisesopistumisega. Vanim päristuumseks kivistiseks on Grypania spiralis, mida on leitud 1,9mlrd aasta vanustest kivimistest USA Michigani osariigis (NB see hinnang põhineb fossiili suurusel, seega tuleb sellesse suhtuda ettevaatlikult). 7. Milles seisneb Kambriumi plahvatuse idee (mis siis juhtus ) ja kuidas seda põhjendada? Kuidas see on
23. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk „neelas“ alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning jäid eksisreerima organellidena – mitokondrite ja kloroplastidena. Samuti on tuuma ja mõnede teiste organellide teket seletatud raku sisesopistumisega. Darwin Liigitunnused muutuvad ja kohanevad ajaga. Galapagose saarel esinesid vintide sugukonda kuuluvad linnud, mida kutsutaksegi Darwini vintideks. Linnud on kõik sarnased kuid neil on erineva kujuga nokk, mille abil saab iga liik temale omaselt toituda: kes seemneist, kes putukaist, kes õiemahlast. Darwin uskus, et vindid põlvnesid ühest liigist
Teadaolevalt vanimad mikroorganismide kivistised on 2 mlj a vanad (Gunflinti kihistu Kanadas). Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja erhed), mis moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid tekkis fotosüntees algas aeroobne hingamine. Päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses (endosümbioosi teel üks rakk neelas teisi, mis jäid eksisteerima organellidena). Esimesed hulkraksed organismid (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastust. Elu areng Kambriumist tänaseni: ,,Kambriumi plahvatus": ajastu alguses 15 mln aasta jooksul toimunud tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng (organismi ehitusplaani regulaatorgeenid). Kambriumi ajastu lõpul hävis u 70% liigilisest mitmekesisusest (lühijalgsete liigid). Ordoviitsiumi ajastu alguses järgnes elustiku mitmekesisuse taastumine. Esimesed maismaal
Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad
Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 40. Bakterid: Autotroofsed bakterid. Arhebakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). Bakter (0,4-0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid-kerakujulised, batsilld-pulkjad, spirillid- nats keerdunud, spiroheedid- vedrukujulised. Bakteritel on toimunud paljude geenide ülekandeid, näiteks viiruste abil.2 domeeni arhe-ja pärisbakterid. Arhebakterid-elavad ekstreemoludes, eluviis teistsugune, bakterikultuur ei kehti. Iseloomulik: A) kõik on
VANAAEGKOND: Enne kambriumit. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid- bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Hakkasid tekkima esimesed eukarioodid (hüpotees- suurem rakk „neelas“ väiksema alla, kaotasid aega mööda iseseisva rakuelu ja jäid eksisteerima organellidena). Tuuma teket on seletatud nt sissesopistumisega. Vanimad hulkraksed loomad on käsnad. Kambrium. Tormiline hulkraksete areng (nn Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varasemad esindajad. Mere ökosüsteem arenenud, nii et seal leidus väga mitmesuguse kohastumusega loomi. Mõningane väljasuremine. Ordoviitsium. Alguses elustiku mitmekesisuse taastumine. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed
liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid- kerakujulised, batsilld-pulkjad, spirillid-nats keerdunud, spiroheedid- vedrukujulised. Bakteritel on toimunud paljude geenide ülekandeid, näiteks viiruste abil.2 domeeni arhe-ja pärisbakterid. Arhebakterid-elavad ekstreemoludes, eluviis teistsugune, bakterikultuur ei kehti.
liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid- kerakujulised, batsilld-pulkjad, spirillid-nats keerdunud, spiroheedid- vedrukujulised. Bakteritel on toimunud paljude geenide ülekandeid, näiteks viiruste abil.2 domeeni arhe-ja pärisbakterid. Arhebakterid-elavad ekstreemoludes, eluviis teistsugune, bakterikultuur ei kehti.
annaabi.ee 
