Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse. Ülestõus oli võõrale võimule jahmatav ning appi tõttasid orduliikmed, kes kustusid 4 kuningat Paidesse, kus nad vaatamata kokkuleppele tapeti. Ülestõus katkes ja ka Tallinnast suudeti lager kiiresti hävitada. Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa. KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE Keskaegset linna valitses raad, kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed. Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada. Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24
aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e
poolvendadeks, riietuse järgi aga hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15
· Põhjamaade 7-aastane sõda- seal on tegevad eeskätt Taani ja Rootsi. Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa. Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge
maadest. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid. 10 Täida tabel! ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT EESMÄRGID (mungad/nunnad)
määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt tähelepanu päärati heale ladina keelele, loodusteaduste ja võõrkeelte tundmisele, heale suhtlemis- ja veenmisoskusele. Õpetajateks valiti parimad pikaajalise pedagoogilise ette- valmistusega orduliikmed. 7. HIINA Hiina tsivilasitsioon, üks neljast iidsest kõrgtsivilisatsioonist Egiptuse, Mesopotaamia ja India kõrval, on jätnud inimkonna kultuurilisse arengusse oma kindla ja sügava jälje. Hiina väga pikk ajalugu sisaldab tohutu hulga sõdu, mässe, paleepöördeid, mis tingisid dünastiate vahetusi. Loodusesse suhtus hiinlane tohutu lugupidamisega ja nägi alati ennast osana sellest.
määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt tähelepanu päärati heale ladina keelele, loodusteaduste ja võõrkeelte tundmisele, heale suhtlemis- ja veenmisoskusele. Õpetajateks valiti parimad pikaajalise pedagoogilise ette- valmistusega orduliikmed. 7. HIINA Hiina tsivilasitsioon, üks neljast iidsest kõrgtsivilisatsioonist Egiptuse, Mesopotaamia ja India kõrval, on jätnud inimkonna kultuurilisse arengusse oma kindla ja sügava jälje. Hiina väga pikk ajalugu sisaldab tohutu hulga sõdu, mässe, paleepöördeid, mis tingisid dünastiate vahetusi. Loodusesse suhtus hiinlane tohutu lugupidamisega ja nägi alati ennast osana sellest.
Nüüd vaatleme vastavaid kirjutusi, mis käivad eestlaste või eestlaste maa kohta. Oma kirjas 19. III. 1220 (U. B. 49) nimetab paavst Honorius III Tallinnamaa eestlasi ,, Eestimaa paganaiks" (pagani Estoniae), ehk küll Tallinna eestlased juba 1219. a. alistusid taanlastele. Kuid see nimetus kordub veel kaua. Võtame ,,Livonica" (H. Hildebrand, 1887) nr. 21. See Gregorius IX kiri on kirjutatud 20. XI. 1234: paavst kutsub Riia piiskopi Nikolaus'e ja üksikud orduliikmed isiklikult ja terve ordu ning Riia linna oma prokuraatorite kaudu enese ette ülekuulamiseks paavstile saadetud kaebuste asjus nende vastu. Süüdistused käivad muu seas vastristitute (neophiti) rõhumise kohta iseäranis ordu poolt (21, 13). Ordu olevat ka ,,ümberkaudu asuvaid paganaid (paganos circumadjacentes)" ja shismaatikuid venelasi üles kihutanud Lihula (tähendab Tartu) piiskopi ning katedraalkiriku vastu ja neile sõjariistu annud, kui nad Tartu lossi piirasid,
sõda, aga olukord lahenes siiski Vestfaalile kasulikult. See, mil määral SO aksepteeris teisi Liivimaa maahärrasid, sõltus reaalselt olukorras, ja see et läbi 15. saj on see peapiiskopi ja SO vaheline konflikt olnud mõnevõrra leebem kui 14. saj, sõjaepisoode oli vähem, üldiseks tagamaaks ongi see, et SO positsioon oli nõrgenenud ja ka vahendeid hakkas nappima. Ordu sõjavägi keskaja lõpuks kuivab kokku, 16. saj keskpaigaks isegi kõiki ordu linnuste ametikohti ei täida orduliikmed, sest neid ei olnud enam nii palju. 19.03.12 Novgorodi liitmine Moskvaga 15. saj keskel uue piiskopi Stodewescheri kaudu jõudti kokkuleppele Riia linna juhtimises Salaspilsi (Kirchholm) lepinguga jagati võim Riia linna üle - nii riia peapiiskopi kui ordumeistri kohtule ja linn pidi andma mõlemale alamusandeid. Riia linn pidi sellega vastumeelselt leppima. Riia linnsoovis kaksikvõimust vabaneda ja Riia linna
annaabi.ee 
