Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles
2. probleemide lahendamine (hind, turg) 3. tsunftijäneste vastu võitlemine Hansa Liit Saksa kaubalinnade liit. See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud. Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva. 7. Katoliiklus / 8. Eestlased ja katoliiklus 13. sajandil oli usuks katoliiklus. Katoliikluse omaduseks olid ordud ja linnused, mis tulid ka Eestisse. Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele vaimulikud, sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid. Eestiga puutuvad kokku kolm ordut: 1. tsitertsalsed paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala 2. dominiiklased kõige vägivaldsem, aga kõige targem ordu. Nad tõid Eestimaale koolihariduse. 3. frantsisklased kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi. Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks
esimene keskaegne õpetus muusikast. 5. Lääne-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid. 6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku
5. L.-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus (lk. 32) Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6.saj. algul (529) idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480- 543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43)
liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Seega ei tulene 7.-8. sajandijooksul kujunenud kirikulaulu nimetamine regooriuse lauluks üksnes Gregorius Suure tohutust autoriteedist. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud ka siinse kloostrikorraldusega, millele pani 6. sajandi algul idapoolsete eeskujudejärgi aluse püha Benedictus Nursiast (u 480 - u 543). Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili
võlgadest ning soovides üle võtta nende vara, keelustas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus paavsti nõusolekul reedel, 13.oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades neid nõiduses ja ketserluses. Enamikes muudes Euroopa riikides formeeriti Templiordu ümber uuteks ordudeks või anti nende varad üle juba tegutsevatele ordudele. 4.4. Ketserlus ja inkvisitsioon: Ristisõdade mõjul levisid Euroopas üha enam ka mitmed ketserlikud õpetused (ketserlus e hereesia – katoliku kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus). Peamiselt Lõuna-Prantsusmaal levis katarite (kr k puhaste) e albilaste liikumine, mille keskuseks oli Albi linn. Katarite arvates eksisteeris maailmas kaks jumalat- Jehoova (headuse kehastus) ja Saatan (kurjuse kehastus)
1. Benediktlased Oma nime on saanud looja püha Benedictuse järgi. Nende ordu rajati 6. sajandil. Benediktlased kandsid enamasti musta mungarüüd ja seetõttu on nende kohta kasutatud nimetust mustad mungad. 2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11. sajandil. Nende puhul oli väga suur roll ka füüsilisel tööl, eeskätt põlluharimisel. 12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud. Nende teke oli seotud ka linnade tekkega ja ketserluse suurema levikuga. Linnasid hakati vaatama kui patupesa ja kerjusmungaordud pidid sinna viima jumala sõna. Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes.
sajandil veel olulisem oli paavsti roll Liivimaa asjus kui keisrite oma. Alles 1356 on need dokumendid Karl IV poolt uuesti kinnitatud, vahe peal ei olnud selline keisririigi side oluline, see et Liivimaa on Reichi osa saab tähtsaks 15. ja 16. sajandil. Järgnevalt paar sõna paavsti legaatide tegevuse kohta. 12.03.12 Liivimaa sisesõda Riia piiskopi koostöö Leedu suurvürstiga, mille üheks väljenduseks 1321-23 väljasaadetud kirjad dominiiklaste ja tsitertslaste ordudele, milles suurvürst väljendas soovi saada kristlasteks. Diplomaatilises mõttes oli tegi aktsiooniga Saksa ordu vastu - Saksa ordu õigustas oma tegevust paganate leedulaste vastu nende ristimatusega. Tänu Jediminase kirjadega oli Saksa ordu sunnitud rahu sõlmima, see sõlmine toimus Liivimaa haru poolt. 1324 jõudsid paavsti saadikud Gediminase juurde, Gediminas taganes oma lubadustest ja ei lubanud ennast ristida. Arvati, et tegu on
annaabi.ee 
