· Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s orbitaal. · P element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9. Millise kujuga on s orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? · Kerakujuline · 2 elektroni 10. Millise kujuga on p orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? Mitu p orbitaali võib olla ühel kihil? · Ruumilise kaheksa kujuga · Orbitaalile mahub 2 elektroni, aga ühe kihi orbitaalidele 6
▪ Hübridisatsioon – erinevat tüüpi orbitaalid, mille energia liiga palju ei erine, võivad liituda. Tulemusena tekib sama arv ühesuguse kuju ning võrdse energiaga uusi orbitaale, mida nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon võimaldab suurendada orbitaalide kattumisastet – tekib tugevam side, mis on energeetiliselt kasulikum. Liigid: ▪ sp-hübridisatsioon – üks s- ja üks p-orbitaal liituvad kaheks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutus lineaarne, valentsnurgaga . Näiteks II rühma elemendid, . ▪ sp2-hübridisatsioon – üks s- ja kaks p-orbitaali liituvad kolmeks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutuvad ühes tasapinnas, valentsnurk . Näiteks III rühma elemendid, . ▪ sp3-hübridisatsioon – üks s- ja kolm p-orbitaali liituvad neljaks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutuvad tetraeedriliselt, valentsnurk. Kovalentse sideme polaarsus ja iooniline side
lahuse poolt hõivatud ruumala. VEEL(küsimused, mis olid 2007 või 2008, aga mitte 2009): 1. Gibbsi energia Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Iseeneslikud protsessid suletud süsteemis lõpevad alati tasakaaluolekuga. Tasakaalu olekus (G) väärtus minimaalne. 2. Elektronorbitaalide teooria - elektronide jaotustiheduse kuju nim. Orbitaaliks. Elektronorbitaale kujutatakse summaarse tõenäosuse piirkondadena, mis hõlmavad kuni 99% ruumist, kus elektron võib esineda. Orbitaalide kuju ja energia võimaldavad selgitada ka aatomite vahel toimivaid jõudusid ja keemilise sideme omadusi molekulis. Mida kaugemal tuumas tuleb kihte juurde, seda keerulisem sfäär. 3. Teadmised vanas Egiptuses Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine, värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid
Liigid: potentsiaalne energia kahanema ning ülekaalu sp -hübridisatsioon üks s - ja üks p - saavutavad tõmbejõud. Kaugusel r0 on süsteemi orbitaal liituvad kaheks hübriidseks sp -orbitaaliks. potentsiaalne energia minimaalne ( E0 ). Vahemaa Paigutus lineaarne, valentsnurgaga 180 ° . Näiteks edasisel vähenemisel süsteemi potentsiaalne energia kasvab ja kasvama hakkavad ka tõukejõud. Teisel juhul kattuvad aatomite orbitaalid moodustub II rühma elemendid,
). On võimalik määrata ainult elektroni leidumise tõenäosuse aatomi ühes või teises piirkonnas. Arvutatakse Schrödingeri võrrandis esinev suurus 2 e. lainefunktsioon4 aatomi erinevate ruumipunktide jaoks: · mida suurem on antud punktis 2 väärtus, seda suurem on tõenäosus, et elektron on end antud punktis ilmutanud · ruumiosa, kus 2 > 0, nim. elektronpilveks · ruumiosa, kus 2 > 0,9, nim. orbitaaliks 1 Juha Ehrlich, October 19th, 2002 a.D. 2 "Kui suudate, kujutage ette...mina ei suuda!", Juha Ehrlich, 19. X. 2002 a. D. 3 võrrand on pikk, siinkohast äratoomist ei vääri - ning ei ole päheõppimiseks 4 lainefunktsiooniks nim. tasapinnalise laine amplituudi A kolmemõõtmelist analoogi. U. Palm, V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn ,"Valgus" 1974 ; lk. 16 CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
moodustub stabiilne kaheaatomiline hapniku molekul 21. Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis? Lämmastikus, mille välimises elektronkihis on 5 elektroni, tekib stabiilne elektronkonfiguratsioon pärast kolme 2p elektroni jagamist kahe lämmastiku molekuli N2 moodustava aatomi vahel (joonis 2.27c). 22. Mis on sp3 hübridatsioon? Hübridatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp3 hübriidset orbitaali 23. Mis on grafiidi pehmuse aluseks? süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk. 24. Mis on teemandi tugevuse aluseks? 25. Kas kovalentne side on suunatud või suunatu? suunatud 26. Mis on metalilise sideme tekke aluseks? tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. 27
teooria ees. MO teooria eeldab, et elektronid ei paikne mitte sidemetel, vaid MO-del, mis katavad kogu molekuli. Mo- de konstrueerimiseks liidetakse omavahel aatomite valentskihtide aatomorbitaalid. MO on seega lineaarkombinatsioon molekuli aatomorbitaalidest. MO energia on madalam kui kummalgi tema moodustamiseks kasutatud aatomorbitaalil, kuna kahe aatomi vahel toimub lainefunktsiooni amplituudi kasv. Orbitaali, millele vastab energia langus, nim siduvaks orbitaaliks. N aatomorbitaali liitumisel moodustub N MO-d. Seega peab kahe H 1s-orbitaalide liitumisel tekkima 2 MO- d. Teine neist vastab aatomorbitaalide kattumisele eri faasides (eri märkidega). Tulemuseks on MO, kus tuumade vahel on elektroni leidumise tõenöosus väiksem ja orbitaali energia seega kõrgem. Sellist orbitaali nim lõdvendavaks. MO Eelised: Hapniku molekulis peaksid kõik elektronid olema paardunud, kuid tal on paramagnetilised omadused, mis ilmnevad vaid paardumata elektronide korral
11.Mis on faasdiagramm? 12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 6 1.Mis on materjali struktuur? Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis 2.Kirjutage Planck'i võrrand. DE=h9 Plancki konstant=6,63*10-34 3.Milliste elementide vahel tekib iooniline side? Iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel. 4.Mis on sp3 hübridatsioon? Hübritatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täieesti võrdset sp^3 hübriidset orbitaali. Hübridatsioon on energiat vähendav protsess. 5.Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? Lihtne-,pindtsentreeritud- ja ruumtsentreeritud kuubiline elementaarrakk. 6.Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Milleri'i indeksit? a)valime tasapinna mis ei läbi punkti (0,0,0) b)määrame tasapinna lõikepunktid x,y,z
S-orbitaal, p-orbitaal • Energia miinimumi printsiip ja tõrjutusprintsiip määravad kahekesi kogu aine ehituse looduses. Võib ka öelda, et nad on kogu keemia füüsikaliseks aluseks. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem sisaldab kaheksat perioodi põhjusel, et aatomi välimises elektronkihis võib olla kuni kaheksa elektroni. • Elektronid võivad aatomis perioodiliselt liikuda sümmeetriliselt mingi ruumisuuna suhtes. Seda liikumisviisi nimetavad keemikud p-orbitaaliks. Samas võivad elektronid täita ruumi ka ilma eelissuunata, sfäärilise kujuga „pilvena“. Seda nimetavad keemikud s-orbitaaliks. • Elektronidel on aga lisaks veel sisemine liikumine, mida nimetatakse spinniks Superpositsiooniprintsiip • Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiip ei kehti. • Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks Kokkuvõte
Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 6 pilet 1.Mis on materjali struktuur?Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis. 2.Kirjutage Planck'i võrrand? E=h Plancki konstant = 6,63*10^-34 3.Milliste elementide vahel tekib iooniline side?iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel. 4.Mis on sp^3 hübridatsioon?Hübritatsioonil laheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii,et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp^3 hübriitset orbitaali.Hübridatsioon on energiat vähendav protsess 5. Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? Lihtne-, pindsentreeritud-ja ruumtsentreeritud kuubiline elementaarrakk 6. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? a) Valime tasapinna mis ei labi punkti (0,0,0) b) Maärame tasapinna lôikepunktid x, y, z telgedega. C) Moodustame pöördarvud nendest lõikepunktidest
(Võrdlus argielust: Kui jälgida jalgratta liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Need oleksid nagu laiali määritud üle kogu raatta. Sama käib ka muude esemete väga kiirel liikumisel. ) Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem ehk elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaaliks nimetakse sellist ala aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas ja väljaspoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga - osa on kerakujulised, kuid on ka 1 keerukama kujuga orbitaale. Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari
raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = U/R. Optiliseks aktiivsuseks nimetatakse mõningate ainete võimet pöörata valguse polarisatsioonitasandit. Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilise tugevuse ühikuks on 1 dioptria (1 dptr), mis on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Orbitaaliks nimetatakse ruumi piirkonda tuuma ümber, kus osakese leidmise tõenäosus on nullist suurem. Otsemõõtmise korral saadakse tulemus vahetult mõõteriista skaalalt. Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda. Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse
tiheduseks. Elektronpilve all mõistetakse elektronide negatiivse vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt ja soojendamised tugevnevad vedelike omadused. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja seda nimetakse positiivset osalaengut ja omab seetõttu osaliselt vaba s orbitaali. 4.5 Kristallilised ained. orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad tema ruumilise Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi Tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), orbitaalkvantarv vaba elektronpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side osakeste liikumisel puuduvad vabadus astmed. Tüüpilised tahked (l), magnetkvantarv (ml), spinnkvantarv (ms)
tõenäosust nim elektronpilve tiheduseks. Elektronpilve all mõist. kordinatsiooni arvule. Ligandid mood-d kordinatsioonisfääri. või enamast tasakaalulisest faasist. Keem om-lt ja krist.struktuuril elektronide negat. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja Liganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis lähedaste a-te lahuste tahk-l krist-luvad komponendid koos> tek-d seda nimetakse orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad pann kirj-l nurksulgudesse. Kui sisesfäär annab pos laengut on ta nn tahked lahused (segakrist-d). Sellised sulamid on koostiselt ja tema ruumilise kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), kompleks katioon, neg laenguga, kompleks anioon ja võib olla ka ehituselt homog-d(Cu+Ni;Cu+Au;Au+Ag).Sulamid võiv mood-da orbitaalkvantarv (l), magnetkvantarv (ml), spinnkvantarv (ms). neutr
Tabelit poolitab tugevalt paremal asuv astmeline joon. Sellest joonest vasakul asuvad metallid, paremal mittemetallid, metalloidid on vahetult joonel. Mõned tähtsamad grupid on leelismetallide, leeliemuldmetallide, siirdemetallide, halogeenide ja väärisgaaside grupid. Bohri aatommudeli järgi elektronid tiirlevad aatomituuma ümber kindlail orbiitidel. Kvantkeemilise mudeli järgi on elektron kui mikroosake nii osake kui ka laine ja ta asub aatomis teatud tõenäosusega orbitaaliks nimetatavas ruumi osas. 7 Elektrone klassifitseeritakse nende energiataseme ja orbitaali kuju järgi. Energiatasemeid (elektronkihte e. peanivoosid ) tähistatakse numbritega 1.,2. kuni 7. nivoo (muide, energia nullnivooks on üksteisest lõpmatu kaugel olevad tuum ja elektron, seega on energia väärtused negatiivsed). Peanivoo jaguneb alanivoodeks ja viimaseid tähistatakse tähtedega s,p,d,f
Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda. Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne. elektronidest (tähe ees paikneb kvantarv n, näiteks 2p- või 3d- elektron). Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete ringlemistelje (elektroni impulsimomendi vektori) asendi ruumis antud lainetüübi jaoks
Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne. elektronidest (tähe ees paikneb kvantarv n, näiteks 2p- või 3d- elektron). Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete ringlemistelje (elektroni impulsimomendi vektori) asendi ruumis antud lainetüübi jaoks
Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi- taalse impulsimomendi vektori pikkuse: l= [l (l + 1)]1/2 Orbitaaliks nimetatakse elektroni leiulaine kindlat kuju aatomis. Kvantarvu l suurenemise järjekorras tähistatakse orbitaale väikeste tähtedega s (l = 0), p (l = 1), d (l = 2), f (l = 3) jne. Orbitaali tüübi järgi räägitakse s-, p-, d- jne. elektronidest (tähe ees paikneb kvantarv n, näiteks 2p- või 3d- elektron). Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete ringlemistelje (elektroni impulsimomendi vektori) asendi ruumis antud lainetüübi jaoks
Süsinik on elusa looduse ja polümeermaterjalide põhielement. Süsiniku aatom omab elektronkonfiguratsiooni 1s22s22p2. Vastavalt elektron-konfiguratsioonile peaks süsinikule olema omane kahe kovalentse sideme moodustumine läbi 2 mittetäielikult täidetud 2p orbitaali. Tegelikult on aga süsinikule omane 4 kovalentse ühesuguse tugevusega sideme teke. Antud asjaolu on põhjustatud niinimetatud sp3 hübridatsioonist enne sideme moodustumist. Hübridatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp3 hübriidset orbitaali (joonis 2.30). Vaatamata sellele, et hübridatsioonil on 23 vaja lisaenergiat 2s elektroni üleminekuks 2p olekusse, on hübridatsioon tervikune süsteemi energiat vähendav protsess, sest see energiakulu on väiksem energiast, mis vabaneb järgneva sp3 sideme moodustumise protsessis. Joonisel 2.31 on kujutatud kovalentse sideme tekke metaanis (CH 4 ). Joonisel 2
annaabi.ee 
