populaarsus kahanema. Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama oratooriumeid, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Oratooriumi edu üks põhjusi oli kindlasti selle ingliskeelne tekst. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, kuid nad pole tavalises mõttes vaimulikud, vaid nende keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused, näiteks ,, Makabeus" ja ,,Iisrael". Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil ,, Messias", see on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Händeli vaatenurgast võib järelikult öelda, et barokiajastu muusika oli pigem ilmalik. Händel ja Bach on end üksteisest korralikult vastandanud ning minu arvates on raske vastata küsimusele ,,Kas barokiajastu muusika on pigem ilmalik või vaimulik?". Sellele küsimusele vastamise teeb raskeks see, et Bach kirjutas pea iga noodi jumalale, Händel aga kirjutas enamasti ilmalikku muusikat
t (concerto grossod) ja pöördus tagasi oratooriumite juurde. 1732 esitatud "Esther" oli tõenäoliselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi. Tema inglisekeelsete oratooriumite ainestik pärit Vanast Testamendist, oli inglise oratooriumi (väljenduslaad itaallastest veelgi ooperlikum ja dramaatilisem.) rajaja ja ainus esindaja oma eluajal. "Saul", "Simson", "Joosep ja tema vennad". Eriline koht tema loomingus on oratooriumil "Messias", mis püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas mõttes, samas kordagi Jeesust konreetselt nimetades. Domineerivad prohvetite ennustused ja mõtisklused. Omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kolmeosaline: ettekuulutused; kannatused, surm ja ülestõusmine; lunastus ja igavene elu. Kanti ette põhiliselt heategevuskontserditel. Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus
Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika pingsaks kuulamiseks. 5. Mis on basso continuo -seleta Katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. 6. Võrdle ooperit ja oratooriumi Oratooriumil puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 7. Millised oli baroki populaarseimad pillid? L Viiul, klavessiin, orel, lauto 8. Nimeta ooperi eelkäijad (3) L Intermeedium, müsteerium, liturgiline draama 9. Millal kirjutati esimesed ooperid (ei ole täielikult säilinud)? L Kirjutati 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. 10
aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii
17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis
Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline
ooper (opera buffa). Barokkajal kuulusid ooperid õukonna pidustuse juurde ja neid etendati lossides ja paleedes. 17. sajandi keskel kujunes Veneetsiast ooperikeskus ja seal avati ka maailma esimene avalik ooperiteater 1637. aastal. 18. Sajandi algul tõusis au sisse Napoli ooperikoolkond. Oratoorium Kõrvuti ooperiga kujunes välja teine väga suurejooneline muusikateos – oratoorium . See on ulatuslik kontsertteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile. Oratooriumil nagu ooperilgi on süžee (sündmustik) ja tegelased, aga erinevalt ooperist puudub lavastus: näitlemine ja dekoratsioonid- kostüümid. Dramaatilist sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega. Solistide aariates väljendavad teose tegelased oma tundeid, koor kujutab rahvast ja annab edasi meeleolu ja hinnanguid. Oratooriumis on kooril oluline ja kaalukam roll. Oratooriumi sisu peab olema väärikas, kas mõni piiblilugu või ajaloosündmus. Oratoorium sündis 17. sajandil Roomas.
Händeli oratooriumid said suure menu osaliseks juba meistri eluajal ja paljusid neist esitati regulaarselt ka pärast tema surma. Majanduslikult raske periood 1730. Aastatel sundis Händelit hakkama otsima uusi võimalusi. Olulisim muutus Händeli loomingus 1730- tel oligi tagasipöördumine oratooriumi juurde. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, tehtuna suurteks rahvadraamadeks. Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil "Messias" (1741 ) - ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid oli 1749. aastal Green Park' is tähistamaks Aacheni rahu sõlmimist. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mida saatis Händeli orkestrisüit ja mida hakati kutsuma "Tulevärgimuusikaks". 1751 kirjutas ta juba kehva nägemisega oma viimase oratooriumi "Jefta" (8) Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab
Väga kaunid ning tuntud on orkestriteosed on ,,Veemuusika ,, ja ,, Tulevärgimuusika" 1730 aastatel ajakirjanduses ränga kriitika osalisekssaanuna ja püüdes oma ooperiplaane elluviia, laostas end majanduslikult ja samuti kannatas see läbi tervis. Viimase ooperi kirjutas 1741 aastal. Oratooriumizanri hiigelaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iiisrael Egiptuses". Händel lõi kokku üle 30 oratooriumi ,eriline tähtsus oli oratooriumil " Messias"(1741) 1751 aastal nõrgenes Händeli nägemine ja ta jäi vaatamata operatsioonidele pimedaks. Jätkas küllmõniaeg oma tegvust kontsert panistina ja organistina. Suri 14.04.1759 aastal ning maeti rahvuskangelasena Londoni. Händel sai esimese vabakunstnikust heliloojana järgnevatele põlvkondadele eeskujuks ja palju tema loomingut on jäänud kontserdilavadele siiani. 14. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis 21.03
t (concerto grossod) ja pöördus tagasi oratooriumite juurde. 1732 esitatud "Esther" oli tõenäoliselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi. Tema inglisekeelsete oratooriumite ainestik pärit Vanast Testamendist, oli inglise oratooriumi (väljenduslaad itaallastest veelgi ooperlikum ja dramaatilisem.) rajaja ja ainus esindaja oma eluajal. "Saul", "Simson", "Joosep ja tema vennad". Eriline koht tema loomingus on oratooriumil "Messias", mis püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas mõttes, samas kordagi Jeesust konreetselt nimetades. Domineerivad prohvetite ennustused ja mõtisklused. Omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kolmeosaline: ettekuulutused; kannatused, surm ja ülestõusmine; lunastus ja igavene elu. Kanti ette põhiliselt heategevuskontserditel. Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus
Händeli oratooriumid olid menukad juba tema eluajal, ooperitel pole nii hästi läinud, meespeaosad olid loodud kastraatidele. Avaldas trükis varemkirjutatud orkestri- ja klavessiinimuusikat. 1730. aastatel pöördus tagasi oratooriumi juurde. Teosed-,,Saul", ,,Israel Egiptuses" Ta rajas Inglise oratooriumi zanri, süzeed pärinevad Vanast Testamendist. ,,Joosep ja tema vennad","Jefta". Tähtsal kohal tema loomingus on oratooriumil ,,Messias".Orkestrisüit-,,Tulevärgimuusika". Händel- kammerkantaadid, ooper, ballaad-ooper, retsitatiiv ja aaria ühendus, oratooriumid, aariad,kammersonaadid, kontserdid. Klassitsism 18 IIp.-19.sajand Helikeel-funktsionaalharmoonia, perioodiliselt liigendatud meloodia, eelistatult homofooniline, sonaat(sümfoonia, kontsert),lauluvormid, rondo, eelistatult ilmalik, tantsulis laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi. 18. sajand valgustussajand
Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach. Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris ilmusid üheaegselt analoogilised muutusad. (tihti olid ka samad esitajad) Lk.10 Barokiaegsed oratooriumid olid alati vaimuliku sisuga(piiblilood, pühakutelegendid), tegu pole mitte kirikumuusikaga, oratooriumil puudus side jumalateenistusega. (esitlus toimus paleedes ,mitte kirikus) Oratooriumizanr sündis Roomas ja eelkäiaks oli pühakirjatekstide dramaatiliselt kujutava liturgilise draama saj. vanune traditsioon, eriti aga 16 .saj. pärit Terento kirikukogu vennaskonna palvekogunemised.(kus loeti pühakirja ,peeti jutlust, lauldi vaimulikke laule).Nimetus "oraatium" tähendab palvesaali, kabelisarnane ruum kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii
ndatel leidma uusi võimalusi-ta hakkas oma muusikat trükis avaldama. Olulisim muutus selle aja mehe loomingus oli tagasipöördumine oratooriumi juurde. 1732. aastal Kuninglikus Teatris esitatud „Esther“ oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi. Siit algas Händeli uus tõus-üks põhjus võis olla selles, et ta kirjutas inglise keeles. Inglise oratooriumi kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. aastast teostega „Saul“ ja „Iisrael Egiptuses“. Eriline koht on oratooriumil „Messias“-3-osaline. 1-osa-ettekuulutused. 2-osa Jeesuse kannatuslugu, surm ja ülestõusmine 3-osa-lunastus ja igavene elu. Kuigi meistri tervis hakkas nüüd nõrgenema, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. 1751. aastal kui ta komponeeris oma viimast oratooriumi „Jefta“, hakkas kiiresti ta nägemine nõrgenema. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja ta jäi pimedaks. Ta suri 14. aprillil 1759 ja maeti Westminister Abbey’sse.
annaabi.ee 
