Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis:
Jäälõhkujad Jäälõhkuja ülesanded ning omadused · Teistele laevadele tee rajamine jääs ning laevade puksiirimine · Tugev kere ja võimsad mootorid · Võimsamad jäämurdjad võivad murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali · Vastu jääd sõites laev tõuseb ning purustab selle raskusega Esimesed jäälõhkujad · Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid
jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone ○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss ● Itaallane Bartolommeo Rastrelli: ○ Talvepalee ○ Smolnõi katedraal ○ Tsarskoje Selo ○ Läti Jelgava loss ○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj
Katariina ning hulljulge kosilase Potjomkini vahel. 28. juuni õhtul 1762. aastal ilmus kapteni rohelist mundrit kandev Katariina Talvepalee uksele. Istunud hobuse selga, avastas naine, et on unustanud oma mõõgale tuti kinnitada – seda märkas teravapilguline kaardiväelane, kes rebis oma mõõgalt tuti ja andis selle keisrinnale – Potjomkinil oli anne õiget momenti tabada. Kolonn liikus, et jõuda hommikuks Oranienbaumi Peeter III juurde ja rünnata. Katariina armuke Grigori Orlov oli juba Oranienbaumis ning sundis Peetrit troonist lahtiütlemise aktile alla kirjutama. Katariina lubas oma abikaasal, kelle lõplik elupaik oli Schlüsselburg, kaasa võtta viiuli, neeger Narcissuse ja koer Mopsi. Katariina ei näinud Peetrit enam kunagi. Edasi liigub autor Katariina ja Potjomkini vahel tekkiva läheduse kirjeldamisega. Potjomkin keeldus tunnistamast õukonna tavasid ja Orlovide mõjuvõimu, ta läks
07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888--97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897--16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926--1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri.
07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri.
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944,
6.Venemaa Kuningliku perekonna suveresidentsid Sankt-Peterburi lähistel: Peterhof/ Petrodvorets/ Tsarskoje Selo/ Puskin/ Oranienbaum/ Lomonossov. Peterhof 18.-19.sajand Prantsuse stiilis alumine park koos Suure lossiga. Arc. B.Rastrelli ja N.Michetti. Inglise stiilis ülemine park koos lossidega 18.saj lõpul-19.saj I poolel. Tsarskoje Selo 18.-19 sajandi pargid Pariansambel: Vana aed, Inglise aed, Aleksandri park(klassitsistlik). Oranienbaumi paleed ja pargid - Suur palee ja barokkstiilis alumine park(1710- 1725), varaklassitsistlik Hiina palee koos inglise stiilis maastikupargiga(1762-1768). 7.Eesti: Kadrioru lossi ja barokkstiilis pargi rajamine 18. Sajandil (Peeter I). 8.Rootsi: Drottningholm Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a
nii Narva kui ka Tartu rindele. Ka Eesti SS-leegioni kindralinspektuur ei teadnud täpselt, kui palju mehi kokku mobiliseeriti. 1944. aasta 1. aprilli seisuga oli mobiliseeritud ja üksustesse määratud 674 ohvitseri, 3081 allohvitseri ja 34 428 sõdurit. Kuid need arvud ei sisalda 1926. ja 1927. aastakäigu poisse ja mehi, kes algul said ajapikendust ja hiljem teenistusse kutsuti. Piirikaitserügemenid 1944. aasta alguseks oli Punaarmee Ülemjuhatus Leningradi rindele ja Oranienbaumi sillapeale koondanud 1,2 miljonit sõdurit, saavutades tohutu ülekaalu seal paiknevast armeegrupist "Nord". 14. jaanuaril 1944 alustati väljatungi Leningradi piiramisrõngast, samaaegselt alustades pealetungi ka rinde muudes osades. Saksa kaitse kukkus üpris kiiresti kokku ja algas kaootiline taandumine Eesti suunas. Surmaoht oli taas tõusnud Kalevite kantsi kohale. Seda silmas pidades kuulutas Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni.
Välisdekooris on palju kasutatud kulda ( põhilised lossi värvid sinine- valge ) Siseruumide värviaktsent toetub valgeja kuldse, või valge, punase, kuldse kontrastile. Hoone imposantsemaid ruume on 1000 m² suurune peegelsaal, kus läbi hoone laiuse ulatuva saali akende vahele asetatud peeglid loovad visuaalse kordusega veelgi suurema avaruse efekti. Rokokoo praktiliselt Venemaale ei jõua, mõningaid rokokoo-elemente võib märgata Oranienbaumi Hiina lossi sisekujunduses ( 1762-68 , arh. A. Rinaldi, 1710-94 ). 83 KLASSITSISM 18.sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas ( ja jõudis ka Ameerikasse ) valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust.
annaabi.ee 
