erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi. Lõppkokkuvõttes hakkavad nad ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest. K. Marx oli suuresti mõjutatud eelnenud prantsuse valgustusfilosoofiast, saksa idealismist ja Hegelist. Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga.
aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud kommete ja ühiskonna paranemist. Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene ise on loomult hea, aga kultuur on ta aja jooksul ära rikkunud. Tuleb tagasi pöörduda loodusesse. Siinkohal oponeeris talle Voltaire, kes ütles, et inimene on loomult metslane ja ainult kasvatus ning kultuur võib teda paremaks muuta. Samas sai Rousseau suurepäraselt aru, et loodusesse tagasi pöörduda ei saa nagu ei saa tagasi pöörduda ka lapsepõlve. Ta pooldas vabariiki, kuid mitte parlamentaarset demokraatiat. Arvas, et võim lähtub rahvast. Ta pooldas võimu koondumist ühtedesse kätesse, et takistada teisitimõtlejaid ja viia ellu rahva tahet
Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele. ÜRGJUMAL(enim levinud uskumused) Elab taevas, kõrgemal. Sarnaneb inimesele või isale. Ta on kõige looja. Ta on igavene. Ta on kõiketeadev. Kõik hea tuleb temalt ja tema on andnud ka moraaliseadused. Ta mõistab surmajärgselt inimeste üle kohut. Inimesed on temast võõrdunud kunagi ajaloos toimepandud väärteo tõttu(,,pattulangemine"). Schmidt oponeeris tugevasti s.Freudi seisukohale, kelle arvates oli usundi alvormiks toteism. Seda teooriat pole ümber lükatud. Taara Saarlaste sõjahüüjust. Jumal Pärit jumitu, jumetu(kahvatu-surnu). Loodususundid Maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine). Dünamistlik mõtlemine.(dünamis-vägi) Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi
1921 Sapir: kõndimine on inimesele omane, keel pole instinktiivne, vaid on omandatud ja kultuuripõhine funktsioon. 1965 – Chomsky: keelevõime kui sünnipärane võime (Language Aquisition Device ehk LAD, hiljem Universal Grammar ehk UG). Chomsky suund domineeris 21. sajandini. Arengupsühholoogid vaidlustasid keelevõime sünnipärasuse juba enne keeleteadlasi. Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele. Lakoff 1999: seminarid keeleteadlaste jt elualade esindajate vahel (psühholoogid, neuroloogid jt), et täiustada keeleteadust. Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi
tasemel. Kuid keiser üldjuhul kartis midagi muuta ja õukond suhtus reformidesse veelgi suurema umbusuga, sest valitsemise liberaliseerimine ähvardas kaotada juba kättevõidetud positsioone. 12 Venemaa revolutsioonilise liikumise üks esimesi teoreetikuid oli Aleksandr Herzen (1812- 1870), kes suure osa oma elust (1847-1870) elas välismaal (Sveitsis,. Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning
alla. Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev. Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa. 1941 Johansen: 1944 oponeeris teine ajaloolane – põhiline osa misjonitööl. Ühendavaks jõuks hoopis SO mitte linnad jne. ??? Linnade poliit. Mõju 13. saj? Manentes – püsivad kaupmehed Frequentantes – rändkaupmehed Maahärrade ja linnade huvid sageli vastuolus. Hansakaupmehed moodustasid omavahel kaubaühinguid, sageli seotud perekondlikult. Samas kaupmeeste mobiilsus suur. Jõukamaks saades lahkusid kaupmehed Liivimaalt. Põhjus venelaste väiksema kapitali vajadus ära alustamiseks
arenenud tööstusriikides. Keskuseks Inglismaa, kus liikumise juhtideks olid William Morris (1834-96) ja John Ruskin (1819-1900). 1880. a-tel loodi mitmeid kunstkäsitööliste gilde (Art Workers' Guild, Arts and Crafts Exhibition Society jt.). Eesmärgiks oli taaselustada traditsioonilise käsitöö, ehitustehnika ja -materjalide (puit, tellis) kasutamine, luua keskkonnast eri kunstiliike sünteesiv tervikteos. Keskaega romantiseeriv ideoloogia oma masintootmise eituses oponeeris tööstusliku masstootmise buumile. W. Morrisele projekteeritud telliselamu The Red House (arh. P. Webb, 1859) sai liikumise arhitektuursete tõekspidamiste etaloniks. Oli aluseks hiljem juugendis keskseks kujunenud plastilisele, seest-väljapoole projekteerimisprintsiibile, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile ja akende paigutusele. Liikumise mõjul loodi mitmeid käsitööliste liite ka Austrias ja Saksamaal, kus
lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu Kristuse monofüsiitlikust olemusest, nende arvates ei olnud Kristuses kahte lahutatavat poolt. Aleksandria Kürillos väitis, et Jumala sõna on üks lihaks saanud loomus. Antiooklastele jäi sellest mulje, et eitatakse Kristuse inimlikku loomust, kuid Aleksandria koolkond oponeeris, et kaks loomust on segunematul kujul olemas. Järgmine tüli puhkes vahepeal Konstantinoopoli patriarhiks nimetatud Nestoriuse väitest, et Neitsi Maarja on omandanud liiga suure tähtsuse, olles tegelikult vaid Kristuse sünnitaja, mitte jumalasünnitaja. See ei meeldinud Egiptuse munklusele, kelle jaoks Maarja oli saanud askeetliku elu eeskujuks. Aleksandrialased väitsid, et Maarja sünnitas Jumala, sest kaks loomust on lahutamatud. Kõike, mida saab inimese
primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale. Tegelikult on nii Zajoncil kui ka Lazarusel õigus. Buck näitas, et vaidlus sellest, mis on primaarne ja mis sekundaarne, laheneb hõlpsasti, kui käsitleda tunnetust mitmekihilise või -etapilisena. Tunne, väljendus, psühholoogiline reageering, kognitsioon ja eesmärgipärane käitumine on omavahel seotud
annaabi.ee 
