Oma intervjuus Aare Pilvega 2008. aastal on ta öelnud: „Kirjanik ei ole ma tõesti kunagi olla tahtnud, aga kui ma seda nüüd juhtumisi olen (kui olen), siis sellepärast, et mul enam muud mõistlikku tegevust pole, aga kirjanikuks ei taha end siiski pidada, ütleme parem, et olen grafomaan.“ (6) Kõiv on autor, kes armastab esitada väljakutseid nii teatri kui ka kirjanduse stampidele. Nii võivad tema raamatud ja näidendid esmapilgul mõjuda üsna ootamatuna. (2) „Teatri peale ei ole ma peaaegu kunagi mõelnud. Ma mõtlen kinnisele ruumile. Tähendab, kui ma seda kirjutasin, siis ma mõtlesin seda kohta, kus see füüsiliselt toimub, mitte seda, kus see mõtteliselt toimub. Kinnine ruum lahtise seinaga, mille taga on pimedus. See, mis seal pimeduses oli, see jäi sinna pimedusse … Kus see (ruum) on, seda ma täpselt tean, aga ma ei hooli sellest või ma ei saa hoolida sellest, mis võimalusi on seda kasti täita. Mulle ei tee mingit
Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni - keegi ei saanud selle eest tänugi. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. nt. Rasvane lest kuivatati ja see oli - veel praegugi hakkab suu vett jooksma! - tõeline maiuspala. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast. nt. Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas - meie parim matemaatik. Sõnade ette, mis peab mõjuma üllatavana, ootamatuna. nt. Uks lendas lahti ja sisse kargas - suur koer. Lausekatkestuse tähistuseks. Sõna kuni asenduseks. nt. lk-d 19 -36. Rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega. nt. Tallinna - Peterburi rong Rinnastatud täiendite vahele, kui vähemalt üks neist on sidekriipsuline või mitmesõnaline. nt. Ameerika Ühendriikide - Inglise maavõistlus, Euroopa - Lõuna-Ameerika jalgpallimats.
tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Kas elu jäljed Marsil? Pärast Vikingeid"polnud ükski automaatjaam kuni 1997. Aastani Marssi külastanud. Seetõttu mõjus ootamatuna 1996. Aasta augustis avaldatud teade muistseelu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kilted sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisimaale lennanud. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende seemliest koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga.Kartulisuurune
sinna kliima ja tingimused 7 Kokkuvõte Kapten Hatterase seiklused" on väärt lugemist. See on samal ajal nii arendav kui ka huvitav. ,, Raamatu algus juba köidab lugejat oma salapärasusega. Raamat küll oli teatud kohtades ehk veidi üksluine ning liigselt kirjeldav, kuid ma leidsin, et see oligi hea vaheldus. Kõige rohkem meeldis mulle lõpp ning lõpulause, mis tundus omapärase ja ootamatuna. Väga hästi kirjeldati kapten Hatterase aina süvenevat kinnisideed jõuda põhjapooluseni ning sellega vaikselt kaasnevat hullust. Kokkuvõttes mulle väga meeldis see raamat ning ma soovitaksin seda ka .teistele 8 Kasutatud kirjandus J.Verne ,,Kapten Hatterase seiklused" Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 .1 http://et
Missugus(t)ele stiili(de)le, diskursus(t)ele toetutakse? Kas on võimalik eristada stiile vastavalt üldisele suunitlusele (ingl tenor), kõneviisile ehk moele (ingl mode) ja retoorilisele kõneviisile (ingl rhetorical mode)? Diskursuse üldine suunitlus viitab interaktsioonis osalejate suhetele, mis võivad olla formaalsed või mitteformaalsed, ametlikud, lähedased jne. (Nt: Näiteks kui mitteformaalse suunitluse kasutamine näib kontekstist tulenevalt ootamatuna (nt arutelusaate juht sinatab stuudiokülalist), on tegemist interdiskursiivsusega, luuakse uus diskursuse tüüp. See annab omakorda märku ühiskonnas toimuvatest muutustest.) Mood ehk kõneviis tähendab Faircloughi analüüsiskeemis kirjalikku versus suulist tekstiloomeviisi ja nende kombinatsioone (nt kirjalik-nagu-suuline, suuline-nagu-kirjalik). (Nt: Näiteks on raadiodiskursuses aja jooksul toimunud selge areng valmiskirjutatud teksti
Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett. Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist- Hispaanias on kuningas Carlos III. Reforme teostab hoopiski Pedro Aranda. Ta saab aru, et protestantlikes riikides on edenemine jõudsam ja Hispaania tuleks tõusta protestantlikule tasemele ja jesuiidid takistavad seda ning 1767. aastal toimub Hispaanias märtsiküüditamine, tuleb ootamatuna. 6000 jesuiiti pannakse laevadele ja kuhu nad edasi lähevad, see pole enam Hispaania mure. Kaasa võis võtta nii palju kui jaksavad kanda. Lõpuks maanduvad Korsikal. Hispaania kolooniatest väljasaadetud jäidki ookeanile. (1759. aastal oli sama tehtud Portugalis, jesuiitidel ei lubatud üldse midagi peale seljasolevate riiete kaasavõtta. ) Kuningas oma nimepäval tuled rõdule ja küsib mida rahvas tahab,
3. pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke (SÜ 133): Rasvane lest kuivatati ja see oli veel praegugi hakkab suu vett jooksma! tõeline maiuspala; 4. eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast (SÜ 110): Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas meie parim matemaatik; 5. sõna(de) ette, mis peab (peavad) mõjuma üllatavana, ootamatuna: Uks lendas lahti ja sisse kargas suur koer; 6. lausekatkestuse tähistuseks (nagu mõttepunktidki): Lähme nojah lähme siis pärast mis siis ikka pärast kümmet võib võib küll lähme käime ära; 7. sõna kuni asenduseks: lk-d 1936, üheksakaksteist elanikku, 1020 aastat, aastail 19451960, 1990.1995. aastal, 12.3.20.3.2008, kell 9.0018.45, 1926%, 69°,
kondlikest alustest ning ta ei sobi kokku võrsuva kultuuriga”. Nii sobis kriitiku juba varem avaldunud džässivaen kokku uue võimu halvustava suhtumisega sellesse muusikaliiki. Meeldiva erandina eestikeelse kontserdikriitika seas tuleks välja tuua Viljandi esimese džässikontserdi arvustus kohalikus lehes 257 , kus kriitik toob välja kõik olulise, unustamata mainida ka vajakajäämisi (“efektne ja särtsakas jazz-ilme ei pääsenud mõjule”). Samas mõjub ootamatuna tõdemus, et Postimehest, kus oli ju üsnagi väljakujunenud muusikakriitiline insti- tutsioon, ei ole siinkirjutajal õnnestunud leida ühtki džässiteemalist kriitilist või analüüsivat kirjutist; üksnes mõned lühemad kontsertide eeltutvustused/reklaamid. Selles osas tunduvad Tallinna saksakeelses ajakirjanduses ilmunud üksikud džässikontsertide arvustused 258 olevat kirjutatud suurema objektiivsuse ja asjatundmisega – kui midagi ei
annaabi.ee 
