Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [friidrihh hendel] (Briti alamana George Frideric Handel; 23. veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister
Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus
27.aastaselt saab Rooma Preemia, kindlustab 5aastase stipendiumi, peab veetma 2 aastat roomas. 20 aastat rändas ringi, andis kontserte, oli väga menukas. Kogu tema looming on programmiline, katsetas väga julgelt orkestriga, tema mõjutaja oli Lizt, kirjutas orkestratsiooni õpiku. Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris Sündis Leipzigis, huvi kirjanduse vastu, 1832 ,,Pulmad" Tema esimene ooper On töötanud Pariisis, Londonis, Riias! 1849 võtab osa Dresteni ülestõusust , 1861 naaseb kodumaale, 1876 avatakse Bayruthis ooperimaja. ,,Nibelungide etendus" etendati 4 päeva Tema ooperites on 19. sajandi ühiskonnaprobleemid Paljud ooperid põhinesid saksa ja skandinaavia eepostel, peategelased olid traagilise saatusega kangelased Mõjutajaks oli Lizst
Lühidalt saab barokiajastut iseloomustada: kummaline, teatraalne, liialdav, dünaamiline ning rahutu. Barokiajastu kõige tähelepanuväärsemad meistrid olid Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Oma muusikalise hariduse pärisid nad kirikust, mis oli ilmselt ka nende edaspidise loomingu aluseks. Bach ja Händel ei olnud üksteist kunagi kohanud, kuid muusikaajaloos võrreldakse neid tihti, kuna mõlemad on hilisbarokiajastu suurmeistrid ning Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku vaimu, Händel aga uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Johann Sebastian Bach'i looming jaguneb kaheks: vanamaailm, kus ta teenis Jumalat ning uusmaailm, kus looming jagunes ameti- ning elukoha järgi. Kuid Bach pühendas end vaimulikule muusikale ja mõned kesised aastad ka ilmalikule, luues umbes 300 vaimulikku kantaati, missasid, oratooriume, passioone ning oreliteoseid ning ilmalikust muusikast vaid
G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas
1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks aastat hiljem valmisid veel 6 sümfooniat 2 1830. aastal valmis V sümfoonia "Reformatsioonisümfoonia" Sümfoonia finaali-
tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper Cosi Fan Tutte. Tema ooperid "Figaro pulm" (1786) "Don Juan"(1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790) "Võluflööt"(1791) Barokistiil avaldus kõige enam ooperizanris. Kalleim muusikazanr. Vaid suurimad muusikakeskused võisid lubada omale oopereid. Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria. Opera seria süzee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma mütoloogiast/ajaloost. 18. saj. keskel tuli opera seria asemele koomiline ooper mis toob vaataja reaalse elu keskele. See sama opera buffa oli juba 17. saj. Koomilises ooperis etendati vahel ka dramaatilisi lühiosasid. 1762a
..... 7 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 14. aprill 1759) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju, kes väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. (1) Georg Friedrich Händel 3 1. KARJÄÄRI ALGUS Helilooja sündis Saksamaal Halles. Tema isa, õukonnakirurg, oli siis juba 63-aastane ja suri 12 aasta pärast. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat
pühendudes täielikult muusika loomisele. Isa nägi ette muusiku viletsat elu ning püüdis poega suunata koolmeistri ametile, ent Schubert ei allunud. See põhjustas tüli ja poeg lahkus kodust jäädavalt. Helilooja kirjutas ühe teose teise järel, mõnel päeval isegi kümme laulu, kuid elas sellest hoolimata suures materiaalses puuduses. Ka armastus polnud Franz Schubertile soosiv, Therese Grobil, agulineiul ei lubatud vaese mehega abielluda. Vahemikus 1818-1822 tegi katsetusi ooperizanris, tema eluajal ei kantud aga ühtegi neist loodud avalikult ette. Rahapuudus pani meest ka nälga kannatama, millest päästsid vaid sõbrad. Korraldati ,,schubertiaate", koosviibimisi, kus nauditi Schuberti muusikat, mida ta tihti käigupealt lõi. Seltskonda kuulusid näiteks Joseph von Spaun, Albert Stadler, Franz von Schober ning kõige tähtsamaks laulja Johann Michael Vogl. Tänu tema esitustele said Franz Schuberti laulud Viini rahva seas populaarseks
Keelpillikvartett Zanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja IIviiul, vioola ja tsello. Teos on tavaliselt sarnaselt sümfooniale 4-osaline. Sonaat Sonaat on 3-osaline teos soolopillile. (Ilma orkestrita.) Sonaadi osad on sarnaselt kontserdiletempodega kiire aeglane kiire. Koomiline ooper ja laulumäng (singspiel) 18. sajandi keskel toimusid suured muutused ooperizanris. Senise toretseva ja antiikaines-tikuga tõsise ooperi vahetas suures osas välja koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelasedolid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperitegevus ja tegelased olidvõetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikasteenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra,vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne
ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka
Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa. See meeleolu aga muutus pole aga nii seletamatu, kui meenutada, et Trento krikukogu muusikareformide põhiidee oli tõsta liturgiline tekst tähelepanu keskpunkti, varabaroki moodne vokaalstiil sobis selleks aga suurepäraselt. Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis
kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Mõned tema teostest: Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid" Georg Friedrich Händel (23.vebruar 1685 Halle 14.aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel oli Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Händel esindas uusaegse jarjäärikuntsniku mudelit. Händel on loonud: 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". 30 oratooriumi millest kuulsamad on "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta" 20 orelikontserti millest kuulsamad on ,,Veemuusika" , ,,Tulevärgimuusika". Sammuti on ta loonud ka koorihümne, sonaate ja kantaate.
Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina Heliloojana oli ta väga produktiivne. Teoste täpne arv on teadmata, aga arvatakse , et see küündib tuhande ligi. Enamuses tema loomingust moodustavad koorilaulud. Tänaseni populaarsed: " Oh, laula ja hõiska" " Mingem üles mägedele" " Kungla rahvas" Katsetas ka ooperizanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis " Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad", kust on pärit ka "Kungla rahvas" Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid. Kuulamiskavad: " Oh, laula ja hõiska";" Kungla rahvas" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks.
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID
õukonnaorkestri. Kirjutas tõsiseid oopereid e lüürilisi tragöödiaid(rütmiliselt keerukad, palju balletistseene). Pani aluse Prantsuse avamängule (aeglane-kiire-aeglane). Henry Purcell oli barokiajastu suurim Inglise helilooja. Ainukese Inglise eheda barokkooperi autor. Kirjutas kiriku- ja kammermuusikat, palju lavamuusikat draamaetendustele. Georg Friedrich Händel- üks barokiajastu suurkujusid. Saksa päritolu, kuid enamus elu elas Inglismaal. Tegutses põhiliselt ooperizanris. Kirjutas üle 40 ooperi, millest kuulsamad on ,,Julius Caesar", ,,Xerxes" ja ,,Rinaldo". Eeskujuks oli Händelile Napoli ooper, kuid tema teosed olid jõulisemad. Tegevus pärines alati antiikmaailmast ning sisaldasid armukolmnurka. Tänapäeval esitatakse tema oopereid harva, sest need on ette nähtud kastraatidele. Lisaks kijutas üle 30 oratooriumi. Oratooriumide süzee päris enamasti Vanast Testamendist, kesksel kohal juudi rahva võitlus ja kannatused
annaabi.ee 
