Referaat Muusikaajalugu Wolfgang Amadeus Mozarti ooperilooming 2010 Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikaanrites. Kuid esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan"(1787), "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(1791). Oma esimese ooperi "Apollo ja Hyacinthus" kirjutas ta kõigest 12-aastaselt. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID
Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14. Aprill 1759 ta suri rahvuskangelasena ning ta maeti Londoni Westminster Abby'sse. Händel on loonud umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Kogu ooperilooming on itaaliakeelne. Tuntumad ooperid on ''Julius Caesar'' ja '' Xerxes''. Ta kirjutas ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad on: concerto grossod, orelikontserdid, klavessiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on "Veemuusika", mis olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, kus Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Teine kuulus orkestrisüit
· Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad" /K:/ laul ,,Hakkame, mehed, minema" /K:/ laul ,,Näärisokk"
Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl" Koorilaulud on loodud lahvaluulele, eesti klassikale, ning üle poolte on loodud tema kaasaegsete eesti poeetide luule Looming:Heliloojana oli väga produktiivne. Tema loomingusiil lähtub rahvuslikust helikeelest Ooperilooming(5 ooperit) Arvo Pärt 1935 Sündis Paides, üles kasvas Rakveres 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse 1957 astub konservatooriumisuuse, Heino Elleri kompositsiooniklassi. Õpingute kõrvalt töötab helirezissöörina Eesti Raadios 1963 lõpetas konservatooriumis [k] "Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Looming: "Nekroloog" (1960)-esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas
Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu. 1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas. Ehkki algupäraseid oopereid kirjutati juba käesoleva sajandi algusaastail, saab rahvuslikust ooperiloomingust kui iseseisvast, kindlailmelisest loominguzanrist juttu olla alles seoses Evald Aava "Vikerlaste" (1928) lavastamisega. Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võime lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast
INSTRUMENTAALLOOMING- Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. Loomingu perioodid I periood- Ooperilooming- Händeli omapärasemad orkestriteosed "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika" on kirjutatud ettekandmiseks vabas õhus. Kolmest süidist koosnev "Veemuusika" on loodud kuningas George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a
London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk
London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk
1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770
folkloorsed jooned meloodias ja harmoonias. Grieg ( 1843- 1957) oli norra helilooja. Tema muusika on tihedalt seotud kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, põhjamaiselt kerge ja põhitoonilt lüüriline.Valdavad on väikevormid- soololaulud, klaveripalad (sh. Norrapärane tantsumuusika)Tuntuim on muusika Ibseni näidendile "Peer Gynt" ,millel põhineb kaks orelisüiti. Kuulus on ka klaverikontsert. Tsehhid- Smetana ,jääva väärtusega sümfooniline 6- osaline tsükkel "Mu isamaa" ja ooperilooming "Müüdud mõrsja" .Keelpillikvartett "Minu elust"; rahvatantsud. Lk. 22 Dovorak- algul orkestrimuusik, 3 aastat konservatooriumi direktoriks New Yorkis, hiljem Praha kontsi juht.Teosed : 10 ooperit, 9 sümfooniat, 4 sümf. poeemi, viiulikontsert, slaavi tantsud, kammermuusika. Venelased Mussorgski rahvadraama "Boriss Godunov" -vene ooperiloomingu tähtsaim teos. Klaverisüit "Pildid näituselt", laulud.
Kuuekümnendail aastail G. Verdi töötempo aeglustus. süvenes detailide töötlemine ning ta komponeeris ainult kaks kontrastiderikast ja prantsusepärast ooperit, täiendades "Saatuse jõus" ja "Don Carloses" "Rigoletto" ja "Traviata" realistlikke loomismeetodeid veelgi. 1861. a. alustatud "Saatuse jõu" kirjutas Verdi Peterburi keiserlike teatrite direktsiooni tellimusel Venemaa pealinna Itaalia trupi jaoks. Itaalia ooperilooming, mida Vene suurlinnade lavadel laulsid oma solistide kõrval nimekad vokalistid nagu Patti, Rubim, Tamburini, Grisi, Mario ja mitmed teised, oli vene muusikasõpradele juba ammust aega hästi tuntud. Verdi oopereid armas- tati Venemaal 1845. a. mängitud "Lombardiastest" alates ning tema muusika austajate hulk kasvas pidevalt. Kuuekümnendailseitsmekümnendail aastail aga, mil Venemaal rahvusliku kultuuri eest
annaabi.ee 
