Üsna kasulik mõelda enne hinnangute andmist) Uurijad on leidnud, et inimesed kasutavad oma edu põhjendamiseks erinevaid omistusstiile, mis korreleeruvad kindlustundega tuleviku suhtes. Oma edu suhtes püsivaid omistusi tegevad inimesed (seda teen hästi) on tulevase edu suhtes kindlamad kui need, kes teevad ebastabiilseid omistusi (seekord läks hästi). Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enamus sisemisi põhjuslikkusi, ta usub, et saavutab edu iseenda võimete tõttu, tema omistused edule on sisemised. Depressiivne omistusstiil sisaldab uskumust, et põhjused on ainult sisemised ja pigem globaalsed ning stabiilsed. Tulemuseks õpitud abistus. Kui inimesel tekib tunne, et nad kontrollivad olukorda, muutusid jõupingutused palju püsivamaks. NB! Inimese aitamise võtmeülesanne on tema omistusstiili vaidlustamine. 6
konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause
tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ... · Sotsiaalne kategoriseerimine: meie-grupp ja nemad-grupp Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik erinevad, nemad-grupis on kõik ühte nägu · Paremini pannakse tähele ja jäetakse meelde stereotüübiga kooskõlalist informatsiooni Ettekandja/raamatukogutöötaja Miks stereotüübid püsivad? · Kokkupuudete puudumine teistesse gruppidesse kuulujatega
Uleman, 1989) meenutamisel oli võtmesõnaks "abivalmis" ·"Terve mõistuse" atributsioon Vastuväited Kelley koosvarieeruvusele ·Omistusi ei tehta ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest koge muste hulgast ·Seletusi antakse alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei rakendata mehhaaniliselt (moodne riietus nii teevad kõik , kuid auto vargus ????) Omistusstiil Püsivad omistused ("seda teen ma tavaliselt hästi") Ebastabiilsed omistused ("seekord õnnestus", "pingutasin, seepärast õnnestus" ·"depressiivne" õpitud abitus Fundamentaalne atributsioonihälve ·Põhjendused teiste inimeste toimingutele erinevad oluliselt oma toimingutele antavatest põhjendustest ·Fundamentaalne atributsioonihälve esineb tugevamini, kui olukord puudutab isiklikke huve Põhjused: · Näitlejapealtvaataja · Stor ms, 1973 eksperi ment vestlusest pealtvaatajaga
Interpretivism. Funktsionalism ja identsusteooria käsitlevad vaimuseisundeid sisemiste põhjustena, mis tõepoolest asetsevad inimese sees ning põhjustavad midagi. Nende hoiak on metafüüsiline ja realistlik. Sarnaselt eliminativismile on interpretivism mõnikord antirealistlik: vaimuseisundeid ei peeta reaalseteks sisemisteks põhjusteks. Mõnedes versioonides on interpretivism ka antimetafüüsiline: ei ütle, mis on vaimuseisundid, vaid küsib hoopis, millal on vaimuseisundite omistused korrektsed. Selline interpretivismi versioon annab siin instrumentalistliku vastuse: omistused on korrektsed siis, kui nad täidavad oma eesmärki, kui nad on head instrumendid inimkäitumise ennustamiseks ja seletamiseks. Interpretivism on seisukoht, et vaimuseisundi suhtes mängib olulist rolli tõlgendus. St selle juures, kas isikul on antud vaimuseisund või milline on antud vaimuseisundi sisu. Ei leidu tõlgendusest sõltumatuid vaimseid fakte, mis selle ära määraksid
On protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõistetada teisi inimesi. Mõjutab? a) tajuja - halo efekt tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel - atributsioon e põhjuste omastamine - stereotüübid (efekt) b) tajutav subjekt. Halo – inimeste põhiomaduste üldistamisel teiste inimeste käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Isiklik ja situatsioon atributsioon. Stereotüübid: teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. need on a) kirjeldavad ja b) normatiivsed. On mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsuseid teatud gruppi kuuluvate inimeste isikuomaduste, välimuse ja käitumisviiside kohta. 26.03.2012 (Heiki) VÄÄRTUSHIERARHIA Tipp on oluline. Noortel võivad olla: meelelahutused, edu saavutamine, teiste lugupidamine. Hedonism - meelelahutus, lõbu, elu nautimine (enese jaoks) Võim (jõud) – sotsiaalne staatus.
et toimuva põhjustest aru saada. - Atributsiooniviga - kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem situatsiooniteguritega, allahinnates sealjuures enda isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnetsumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isiksuseomadusi. - Enesehinnang - inimese üldine positiivne suhtumine iseendasse. - Stereotüüpid - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik oma näoga, nemad-gruppi kuulujad on aga kõik ühte nägu. 42 Stereotüüpide põhjused: 1) Kokkupuudude puudumine - liiga vähesed kokkupuuded teistesse gruppidesse kuulujatega. 2) Ebatüüpilise esindaja skeem - mida ebatüüpilisema esindajaga on tegu, seda väiksema tõenäosusega oma uskumusi muudetakse. —
2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, zestid Verbaalne suhtlemine Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on ,,naiivsed teadlased" otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata
2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, žestid Verbaalne suhtlemine Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused –kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused – milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on „naiivsed teadlased“ – otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine – tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine – negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata
kodune keskkond kiitus vaata julgustamine kõrvaline teisene käitumine mudeldamine kodutööde märguanded sissejuhatus (distsiplineerimise kontekst) lugupidamine moraalne toetus vaenulikud omistused ennetav juhtimine kohustus(ed) motivatsioon (õpilaste) huumor vaata ka kehtestamisfaas kehaline takistamine vaata ka julgustamine; õpilaste
annaabi.ee 
