Selle linnaga oli ta põgusalt tutvunud. 1917 aastal peatus V. Grütnthal Haapsalus juba pikematalt: ta oli kutsutud Läänemaa õpetajate suvekursustele lektoriks. Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda. Nagu 'Karurahu', 'Omistus', 'Haapsalu õis', 'Haapsalu õhtud', ' Haapsalule'. *Aidi Vallik Vallik on sündis 11.mai 1971. a. Paliveres. Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Ta räägib aktiivselt kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes ning on MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja juhatuse liige. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja
faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). - Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste omistamise seletamiseks (- Jones ja Davis). Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel. - Situatsiooniline (oludele viitav) omistus - käitumisakti põhjendamine olukorra või asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis. - Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat
.........................................................................13 11.5 Kannattavuuslaskelma..............................................................................................14 LIIKETOIMINTASUUNNITELMA 4 1 Yrityksen yleiskuvaus ja lähtökohtatilanne 1.1 Yrityksen taustatiedot Yrityksen nimi ja sijainti: Reversal koulutus ja rekrytointi Oy, Tuusula Toimiala: koulutus ja rekrytointi Toimialue: Uusimaa Omistus, johto, avainhenkilöstö ja päärahoittaja: ... 1.2 Yleiskuvaus Toiminta idea on tarjoa yrityksille sisäisen koulutuksen ja toimistotyöntekijöiden sekä johtajien rekrytointipalvelua. Kilpailuetu on eristyminen kilpailijoista tyyliltä, yksilöllisyydeltä ja houkuttelevuuden puolesta. Yrityksen perustaja on yksi henkilö, kenen edelliset toimintaat, kokemukset ja yhdeydet antaa vahvan pohjan yrityksen menestykseen.
Õhtul tema poole pöördudes, selgun, et ta on selle tegemata unustanud. Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks. Arvame, et ta on enesekeskne egoist, kes 5 Isiksus_majanduskool tegelikult tahabki teist varjatul moel lahti saada (tahtlik tegu!) . Aga inimene võib olla lihtsalt väga väsinud ja seepärast hajameelne (situatsiooniline omistus) · NB! Inimestel on tendents teha omistusi isiksuse, kavatsuse baasil ja ignoreerida situatsioonilist infot · NB! Fundamentaalne atributsiooniviga - tõlgendame teiste käitumist erapoolikult. isegi siis, kui me püüame seletada täpselt samu asju kipume enese käitumise kohta tegema situatsioonilisi omistusi, teiste puhul kipume eeldama, et nende käitumise põhjused tulenevad inimese isiksusest, mitte keskkonnast
loomust, alahinnates olukorra mõju (suunates tähelepanu käitumisele, ei panda tähele keskkonda; tahetakse, et inimese käitumine on ettearvatav; ei ole aega olukorda analüüsida) ● Actor-observer bias – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele (dispositsioonidele) põhjustele ja enda käitumise välimistele (situatsioonilistele) mõjutajatele. ● Self serving bias – enda edu korral dispositsiooniline omistus; ebaedu korral põhjuste omistamine välistele teguritele. Sotsiaalse mõtlemise rusikareeglid ehk heuristikud. Kättesaadavuse heuristik – hindame mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust lähtudes sellest, kui kergesti meenuvad vastavad näited. Mida kiiremini suudame meenutada seda sagedasemad nad tunduvad. Kuid samamoodi püsivad meeles ka erakordsed sündmused. Vead: dramaatilised ja ebatavalised juhtumid püsivad hästi meeles, nt. lapsepõlvetraumad;
vastuoluline. (Pythoni Nasty(Nasty) näide). Keerukus on funktsioon f, mis seab andmete mahule n vastavusse algoritmi sammude arvu (ajaline keerukus) või kasutatava mälu mahu (mahuline keerukus) • Algoritmi keerukus on põhioperatsiooni(de) arvu sõltuvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n. Põhioperatsioon on midagi, mis on riistvaras tehtav piiratud arvu sammudega – aritmeetika tehe, võrdlus, omistus – rida programmikoodis, mis ei sisalda tsüklit ega funktsiooni • Sisendi suurus võib olla defineeritud erinevalt – Sisendandmete maht (massiivi, listi, andmebaasi suurus) – Sisendparameetri väärtus – Sisendparameetri suurus (bittide/baitide arv) Mis on o-notatsioon? Keerukuse hindamiseks. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb arvutusaeg sõltuvalt sisendi suuruse muutusest
kaldutakse nägema peamiselt positiivset, tegusid/omadusi kiputakse üle hindama, negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sellega seostub nn ,,musta lamba" või ,,valge varese" fenomen. Sotsiaalne stereotüüp teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tetud omistus inimeste omaduste ja käitumise kohta. Kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Tekkinud stereotüübid mõjutavad taju, hinnanguid teiste inimeste kohta ja käitumist nende suhtes. On täheldatud, et stereotüüpidega kooskõlalist infot pannakse sageli tähele ja mäletatakse hästi, mittekooskõlalist ei märgata ega jäeta meelde. Samuti kaldutakse ülehindama stereotüübi ja reaalses toimuva sarnasust
Mis mõttes on muster reaalne? Dennett: andmetes sisaldub muster, kui seda on võimalik anda edasi “kokkupressitud” algoritmiga. Kui kujund on juhuslik müra, siis selline algoritm puudub ning seda saab edasi anda vaid rasterpildiga. Määramatus. Määramatus vaimuseisundite omistamisel: subjektile on võimalik omistada erinevaid vaimuseisundeid ja kui need omistused aitavad ennustada tema käitumist ühtviisi hästi, ei leidu sügavamaid fakte, mis määraksid ära, kumb omistus oli tegelikult korrektne. See ei muuda vaimuseisundeid veel ebareaalseks: “võib juhtuda, et kaks võistlevat skeemi on võrdselt head ning paremad kui mistahes muud, mis me suudame välja pakkuda. Et see on nii, on ise midagi sellist, mille kohta saab leiduda tõsiasi.” Siseehitus. Dennetti kriteerium seab kitsendusi ka uskujate siseehitusele. “kui me avastame mõne objekti,
annaabi.ee 
