teisiti- ärgitab inimesi valvsale reageerimisele, nagu seda teevad Runneli luuletused. Kuna laul ei sunni inimest kaasa mõtlema ja viib sihile oma dünaamika abil, tasub Runneli luulet ka meloodiata lugeda. Seda tegin ma esimest korda emakeele tunnis ja avastasin "Vana laulu" sõnades endale uue tõlgenduse. Kui ma varem arvasin, et read: "maa tuleb täita lastega / ja laulude ja lastega", tähendavadki ühemõtteliselt seda, mida ma loen, siis nüüd omistan "laulude" tähenduseks ka ühiskonnakriitiliste arvamuste avaldamist, et rahvas teaks oma vigu ja parandaks need, ning minevikusündmuste meenutamist erinevatest seisukohtadest lähtuvalt, et me kaks korda samasse "auku" ei kukuks. Ma pole küll kindel, kas Hando Runnel selles luuletuses minu arvamust jagab, kuid teravaid torkeid inimeste südametunnistuse pihta on ta teinud mõnes oma teises luuletuses kindlasti teadlikult. Kõige vastumeelsem on mulle lugeda tema varem
tooteid/teenuseid. 3 peamist tuntuse tüüpi: 1 Domineeriv tuntus (top of mind) kindlas tootekategoorias esimesena meenuv bränd 2 Spontaanne tuntus (unaided) sihtgrupilt küsitakse, milliseid brände nad teavad kindlas kaubakategoorias 3 Aidatud tuntus (aided) sihtgrupilt küsitakse, kas nad on konkreetsest brändist kuulnud 2 Brändi lojaalsus.(lojaalsus tuleb ära teenida. mida enam on sellel brändil lojaalseid kliente, seda enam on tunne, et ma omistan talle ka kõrgemaid tarbimisväärtust.) Lojaalsus tuleb ära teenida. Lojaalseid kliente tuleb hoida. Lojaalseid kliente on kergem hoida kui konkurendilt "üle tõmmata". 3 Brändi tajutud kvaliteet. ("kauba kasulikkuse" taju) (kumb kaalub kumma üles, kui ma tajun, et minu kogu kulu on suurem kui kogu tulu, siis tunnen, et see ei ole hea. brändil on seda enam tarbimisväärtust kui tema poolt saadud kulu on väiksem kui tulu) 4 Brändi assotsiatsioonid. Konnotatsioonid. Elamused
Seda saab arendada mingi konkreetse kunsti praktiseerimisel ja mingi konkreetse ilutüübi uurimisel või selle üle mõtisklemisel. 25. Kuidas on Immanuel Kanti arvates võimalik maitseotsustuste universaalsus? Selleks, et paremini aru saada sellest küsimusest, võtame kasutusele Kanti tuntud roosi näide: Miks me kõik nõustume, et üks kaunis roos on tõesti kaunis? Kant jõuab otsuseni, et "roos on minu jaoks ilus", kujutlus roosist on ilus, sellele ma omistan esteetilise omaduse. Aga see minu jaoks väidab subjektiivsusele. Kust siis tuleb universaalsus? Meie hakkame eeldama, et "roos on ilus" mitte minu jaoks, vaid universaliseerime otsuse ja väidame, et roos on ilus kõigi jaoks(siin ongi natuke universaalsust), kuid kõik see eeldamine on hüpoteetiline. 26. Mida me saame Immanuel Kanti arvates öelda ilu kohta? Ja kuidas seostub iluga ülevus? Kant
omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud. Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt). Ambivalentne seisund. Lahti saamiseks tuleb teadvustada, kellele need osad kuuluvad. 2. Ühe osa endast eendan keskkonda ja hakkan seda vaatama keskkonna osana. Omistan enda tunded jne, mida ei suuda endas hoida, keskkonda ümber ja suhtleme siis ise endaga keskkonna osana. Olen kellegi peale vihane, kuid kannan selle viha üle temale (tema on minu peale vihane). Inimene ei taha tunnistada end nende seisundite olemasolu. Tihti on seotud mineviku olukordadega, kus seisund on endaga midagi halba kaasa toonud. Esiteks jällegi tedvustamine. Mida Peeter räägib Paulist, räägib rohkem Peetrist kui Paulist.
a posteriori tüüpi teadmine, sest tegu on kontaktiseerumine, arusaamise ja mõtlemise esimesena kirjeldatud L-i ja E vahelise võime). Seoses sellega näitan, et inimesel on seosega. Seega isa poolne ja suguvõsas isaliini paratamatult paraleelselt seotud intellikentsus pidi paljunemine tähendab paratamatult ja paljunemise võime. Tänapäevased nn empiiriliselt põhjus-tagajärjest arusaamist, arenenud arvutite ja robotite tarkvara milele omistan komplitseeritud a priori operatsioonisüsteem (sh programmid) on teadmise, sest I ja L-i suhe põhineb mõtlemise filosoofide poolt võetud kasutusele kui vaim, tõdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades mis võimaldab riistvara kasutamist, seega indiviidide seostel osalist muutumist a täielikult mehitamata tööstuses vajame posteriorist nn puhtaks teadmiseks ja eelnevalt arvutite / robotite programeerimist vastupidi
kirjeldame peab kirjeldama seda, mida me tahame mõõta. Kui mingi väide ei erista inimesi kõik vastavad ühtemoodi, siis ei ole meil mõtet seda kasutada või peame siis selle ümber sõnastama. Oletame, et tahame mõõta magistrantide võimekust. Mingil põhjusel on sees ülesanded, nt mida kasutatakse nt 4 klassi ülesannete lahendamisel, mille kõik ära vastavad sellel pole mõtet, sest see ei erista teid kõik tunduvad jube intelligentsed. Heldekäelisuse viga omistan paremaid omadusi objektidele, mis meile meeldivad. Mida tuttavam on objekt, seda paremini hindame. Tagantjärele hinnates on ka hinnang positiivsem. Äärmuste vältimine ei valita nt alati ja mitte kunagi, vaid neid, mis jäävad sinna vahele. Kontrasti viga võrdlen enne hinnangu andmist oma eelmise küsimuse vastust käesoleva küsimusega Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus, mõõtmisinstrumendi (kodeerimisjuhendi, skaala vm) töökindlus ja tulemuste paikapidavus
-Info pakkimine arvame, et teatud oskused ja omadused käivad koos -Ebakindlus tüüpilised ettevalmistuseta, algajad hindajad. Fookus võib minna sellele, et ebakindlus ei paistaks välja. -Eelarvamused nt soolised, vanuselised -Liigne rangus/leebus, keskpärasuse sündroom aitab summaarse hindamise süsteem. -Stereotüübid sarnasus, analoogia kellelegi. Nt ah, eelmine kord oli sama probleem.. v kõik juristid on sellised v sellised -Omistamise põhiviga enda tegevusele omistan rohkem situatiivseid põhjuseid, teiste tegevusi näen tema isikust tulenevalt -Normi väärhindamine pean enda arvamust normist. Kui mulle on ül huvitav, siis see ongi. -Silmatorkavam tundub tähtsam ma märkan seda suurema tõenäosusega -Hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde kui mul on töötaja oskuste kohta oletus, ja see ongi õige, see jääb meelde. -Isikliku vastutuse osa määratlemine kipume vastutuse osa ankurdama tulemuse, mitte tegevuse külge
juhul peab tagajärjed lihtsalt vastu võtma). Sellepärast nimetab Kant praktilisi seadusi imperatiivideks. Selline imperatiiv võib olla tingitud või tingimatu. Lause: "Tahad sa kõrgesse vanadusse jõuda, siis pead sa oma tervist hoidma" on seda laadi käsk. See maksab iga inimese kohta. Kui ta hävitab oma tervist, siis ta haigestub ja sureb. Minu kohta kehtib ta aga üksnes sel tingimusel, kui ma sellele mingisuguse väärtust omistan, et kõrgesse vanadusse jõuda. 14 Selliseid lauseid võib nimetada hüpoteetilisteks imperatiivideks. Nad kehtivad üldiselt aga üksnes tinglikult. Seevastu laused, mis maksavad samuti üldiselt aga tingimatult, on tingimatud ehk kategoorilised imperatiivid. On selge, et eetika, mis tahab olla üldine ja tingimatu, peab rajanema kategoorilisele imperatiivile.
Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks - oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine Panen keelud ja lubadused loendina, sest nii peaks asjad paremini meelde jääma: Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada)
annaabi.ee 
