Õmblusmasin (0)

Ajaloo kontroltöö konspekt
Üldiselt
Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit  (Saksamaa, Austria-
Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA).  Blokid olid peamiselt 
loodud sõja ärahoidmiseks. 
Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve).
Sõja põhjused: 
 Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus  seisis , et 
Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. 
 Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub)
 Sõda romantiseeriti
 Rahvusvahelied kriisi reguleerivad  institutsioonid  puudusid
 Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval
 Lisaks õhutasid sõda  sõjatehnika  areng ning võidurelvastumine
Sõja ajend
Franz Ferdinandi  atentaat  Sarajevos 28.06.1914
Serbia   toetamine  Venemaa poolt, mis ajas  sakslased vihale ning õhutasid Austria- Ungarit 
kuulutama Venemaale sõja. Seepeale  mobiliseeris Venemaa väed ning hiljem 01.08.1914 kulutas 
Saksamaa Venemaale sõja, ning hiljem ründas Prantsusmaad ja siis Belgiat, mille peale (Belgia 
tõttu) kuulutas ka Inglismaa sõja kolmikliidule. Hiljem liandus Antandi poolele ka Jaapan. 
Natuke hiljem ründab Saksamaa Luksemburgi ning Belgiat. Prantsuse-Briti väed saavad lüüa. 
Sakslased hakkasid lähenema Pariisile ning Prantsusmaa pani  viimased reservid  Pariisi alla. 
Marne’i lahingus sakslased peatati. Prantsumaa ründab Venemaa loal Saksamaad. Austria- 
Ungari kandid raskeid kaotusi.
Positsioonisõda
Sakslased võtsid inglaste vastu kasutusele gaasimaskid, mis tõi alguses vastaspoolele suuri 
kahjusid, kuid peale maskide kasutusele võttu kahju vähenes.
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine 
Itaalia astus Antandi poolele (lubati maid Austria-Ungarist), Itaalia ründab Austria-Ungarit.
Kolmikliitu lisandus Bulgaaria, mis aitas purustada Serbia väed.
Hiljem tuli Kolmikliidule appi ka Türgi.
Somme’i lahing
Inglased  võtsid kasutusele  tankid
+ kerge kaitserindest läbitungida (kuulipildujad jne)
+  vastaste  seas  paanika  tekitamine
-Suur ning lihtne tabada
-Jäi kinniosades kohtades
Sõda merel
Allveelaevade kasutamine
Sakslased uputasid Inglise reisilaeva Lusitania
Sõjatehnika areng
Keemiatööstus
Allveelaevastiku areng
Lennuväe kiire areng
Eluolu sõja ajal
Elatustase langes järsult, toidupuuduse teke, levisid epideemiad. Naised pidid üle võtma meeste 
rollid
Genotsiid  Armeenia vastu
Türgi ründas Vene alasid ning süüdistasid armeenlasi neile vastuhakkamises. Armeenlastele seati
karmid piirangud, paljud tapeti  ning inimesi saadeti Süüria kõrbe. 
Veebruarirevolutsioon
1917 veebruari lõpu poole puhkes  revolutsioon Peterburi toiduainete halva varustamise tõttu. 
Tulemusena loobus Nikolai 2. troonist ning Venemaal kujunes välja kaksikvõim.
Bresti  rahu
Venemaa ettepanek Saksamaale sõlmida  vaherahu . Sakslased seadsid rängad tingimused, mille  
peale tahtsid enamlased  läbirääkimisi venitada, kuid sakslasd alustasid uuesti sõda Venemaa 
vastu. Seepeale andis Venemaa ära territooriumi, kus oli veerand oma riigi elanikest ning 
tööstusest. 06.04.1917 alustab USA Saksamaa vastu sõda. Saksamaa löödi tagasi, mille peale nad
tahtsid läbirääkimisi.
Compiegne ’i vaherahu
Saksamaa sõlmis vaherahu vastastega.
Versaille ’s rahuleping ja Pariisi rahukonverents
Tekkis Rahvasteliit- riikide vaheliste suhete korraldamine.
Elsass -Loteringi  loovutamine  Prantsusmaale,  reparatsioonid ning Reini jõe piirkonna hõivamine 
Antandi poolt 15 asastaks.
Woodrow  Wilsoni  põhikiri ( Saksamaa pidi alad loovutama)
Esimese maailmasõja tagajärjed
Hukkus ca 10 mljn inimest, katastroofiline mõju majandusele jne.
Sõjaplaanid
Saksamaa- teisisõnu Schlieffeni plaan, mis nägi ette  esmalt  purustada Prantsusmaa ja seejärel 
Venemaa
Prantsusmaa- vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud kaotusi. Saksa piirile loodi tugev 
kindlustuste süsteem
Venemaa- oli vähe ettevalmistunud. Oli kaks valikuvõimalust, kas Ida- Preisimaa  või Austria-
Ungari. Prantsusmaa nõul ründas Ida-Preisimaad.
Antant*-südamlik liit
1879 - liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari + Itaalia (1882)
1904- Prantsusmaa ja Inglismaa Antant (Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad)
Mõisted
Positsioonisõda- sõjaline olukord, kus mõlema  osapoole  kaitsepositsioonid on väga tugevad 
ning rinne püsib kaua sama koha peal
Imperealism- suurriikide poliitika, mille eesmärk laiendada oma võimupiire
Genotsiid- rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävitamine
Pogromm- vähemusrahvuse vastane rüüsterünnak
Kadunud sugupõlv- 1.maailmasõjas kas vaimselt või füüsiliselt kannatada saanud põlvkond
Reparatsioon - sõja kaotanud riigi/riikide kohustus hävitada võitnud riigile kahju eest
Kapituleeruma- sõjaliselt  alistuma
Enamlane - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu 
esindaja töölisliikumises
Kes on ja mida tegi?
Franz Ferdinand- Austria- Ungari troonipärija, kellele tehti atentaat (poliitmõrv).