Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"omastavalist" - 9 õppematerjali

LIITADJEKTIIVID
4
docx

LIITADJEKTIIVID

Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll. lane-, line- ja mine-liitega laiendosal on liitsõnas alati konsonanttüvi: külalislahke. Kui struktuur ei nõua teisiti, on nimisõna liitomadussõnades nagu liitnimisõnadeski moodustustüvena sagedamini omastavas ja selle malli järgi moodustatakse vabalt tekstiliitsõnu: usuagar, trenditeadlik. Liitnimisõnade ning liitomadussõnade moodustuses on kalduvus kasutada omastavalist liitumist nimetavalise kõrval või asemel. Nii varieerub ka võrdlusomadussõnade liitumismall: kirsspunane või kirsipunane. Kui laiendosaks on liitnimisõna, on moodustustüvi alati omastavas: rukkilillesinine, sibulakoorekollane. Avatud liitsõnarühma moodustavad värvinimetusi täpsustavad: hele, tume, kahvatu ja avarama seosevõimalusega täis. Omadussõna laiendosa on nimetavas: helepruun, tumepruun, kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
------ KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE
3
doc

KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE

ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, olev NS hädasolija, maatamees, peataolek KOKKU kaks või rohkem elu ja surma küsimus, nafta ja omastavalist täiendit naftasaaduste eksport, ooperi-ja balletiteater, suu- ja sõrataud, liha- ja villalammas omadus-, arv- ja asesõna suur maja, meie maa, ses suhtes, tol ajal, + NS sinist värvi, kolm nurka

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
Eesti keele väljendusõpetus-kokku- ja lahkukirjutamine
12
docx

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu,

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
34 allalaadimist
Kokku-lahku kirjutamine
10
pdf

Kokku-lahku kirjutamine

tähendusega ühendeis: lasteaed, lastearst, lastekodu, lastekoor (aga lahku laste sõber Lotte); naistearst, naisterahvas, naistepäev; meestesärk. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis:hingedepäev, teadetebüroo, vanadekodu, võõrastemaja - Järgneva nimis-ga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt 1 klk põhimõtete põhjustest - Kui peasõna juurde kuulub 2 või enam omastavalist väljendit tuleb nende klk toimida eeltoodud reeglite järgi. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA VÕI MUUTUMATU SÕNA+ NIMISÕNA: • Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatkse järgnevast nimis-st üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, sel määral. Sama reegli järgi kirjtuatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid. • Nimis-st lahku kirjutatkse ka käändumata omadus-d ja nende sarnased väiketähelised

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
Lisand
6
docx

Lisand

mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133). Märkus. Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
Kokku- ja lahkukirjutamine
6
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna

Eesti keel → Eesti keel
145 allalaadimist
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus­, arv­, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna

Eesti keel → Eesti keel
74 allalaadimist
Sõnade ortograafia
29
doc

Sõnade ortograafia

Mõnikord ei juleta käänata registreeritud kaubamärki (jooge Coca-Cola't) ja see jäetakse nii, nagu seda pruugitakse teistes keeltes, s.o käänamata: Adidas dressid, Jonsered saed, Kodak filmid, Brother õmblusmasinad, Panasonic telerid, Paulig Baltic tooted. Õiged on Adidase dressid, Jonseredi saed, Kodaki filmid, Brotheri õmblusmasinad, Panasonicu telerid, Paulig Balticu tooted. Osas nimedes tuleks komponentide järjekorda muuta, st rakendada eestipärast omastavalist nimetusmalli. Näiteks Kuld Artur peaks olema ilmselt Arturi Kuld, kui just ei mõelda kullast Arturit (vrd kuldlõvi), galerii Luum ja galerii Vaal võiksid olla Luumi galerii, Vaala galerii (või siis äärmisel juhul Luumgalerii, Vaalgalerii). Ebaeestipärast tagaasendit tuleks vältida eriti kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing

Eesti keel → Eesti keel
372 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Vt ka O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 4. p.

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun