naaberriikide sarnastes ettevõtetes. Kui ettevõtte asukohas on piisav personaliressurss, siis asukoht palgataset väga palju ei mõjuta. Kui aga keskastmejuht on vaja meelitada mujalt, käib tööl kaugemalt või on antud töökoha tõttu vahetanud elukohta, võib see oluliselt mõjutada pakutavat palgataset. Keskastmejuhi palgale võivad lisanduda kuu- ja kvartalipreemia, samuti vastavalt valdkonnale ja omandisuhtele preemiad plaanitäitmise ja kvaliteedi eest. Pannes lõppjoone, tahan märkida seda, et 4 KIRJANDUSE LOETELU Sage Journals (online) http://jlo.sagepub.com/cgi/content/abstract/3/3/11 (1997) Themanager.org (homepage) http://www.themanager.org/Strategy/Middle_Managers.htm (2003) Kotchubej,A. 2006. Häirivad pisiasjad langetavad töövõimekust. Juhtimine, September, 10.
kõrvaldamisest.“ See on teksti ülesehituslikult võrdlemisi intelligentne ja kaval samm, sest see seob teksti üheks tervikuks ja annab talle hea rütmi. Seda võib kirjeldada ka Aava ja Salumäe mõistega „võtmesõna“. Kasaku tekstis on selleks „sõltuvus“, mis kirjeldab küllaltki hästi kapitalistlikku maailma võimuvertikaale ja selle süsteemi sõltuvuslikku ülesehitust, kus igal lülil on taandatuna omandisuhtele kindel funktsioon. Kasak ei kasuta oma tekstis väga palju metafoore, kuigi arvamuslugedes on neid tihtipeale palju rohkem kui näiteks uudislugudes, mis on pigem range ülesehitusega ja väldivad ilukirjanduslikku ülespuhutust. Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada. Kasak esineb näiteks sellise metafooriga, et „Turundus on nagu mitme peaga
minna aga ema tahab et ma maale läheksin sõbranna ja tütre roll) - Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne, sest saab toimuda nii horisontaalset kui ka vertikaalset mobiilsust. Näiteks inimesed saavad liikuda linnast maale, suudavad tõusta koristajast juhatajaks jne. Eriti hea on võrrelda Indiaga, kus pole üldse mobiilsust (kastisüsteem). - Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid
(44 aktsiat); • First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat); • Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik); • Balti vabaturg (peatatud) 11.Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või leping: 1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus; 2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus; 3) märkimisõigus, mis annab õiguse omandada punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid; 4) investeerimisfondi osak; 5) rahaturuinstrument; 6) tuletisväärtpaber; 7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus. 12
Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele. On dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid: Kasvufond paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse, kõrge riskitasemega fond. Tulufond paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendidega kvaliteetaktsiatesse, väiksema riskitasemega fond.
Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“) Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 8. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) – paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) – paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) – paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond
Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik) Balti vabaturg (peatatud) 11. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). 3 12. Investeerimisfondid: tüübid, NAV Investeerimisfondide tüübid Kasvufond (growth fund) paigutab investorite raha kasvuaktsiatesse; kõrge riskitasemega fond Tulufond (income fund) paigutab investorite raha võlakirjadesse või stabiilsete dividendiga kvaliteetaktsiatesse; väiksema riskitasemega fond Väärtusfond (value fund) paigutab investorite raha fundamentaalselt allahinnatud väärtpaberitesse.
5.4 SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS Sellele subjektiivsele tsiviilõigusele alati vastab juriidiline kohustus. See tuleneb sellest, et subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused saavad kehtida ainult tsiviilõigussuhte raames. Juriidiline kohustus näitab, mida kohustatud isik peab tegema õigustatud isiku suhtes. Juriidiline kohustus võib olla: 1) passiivne kohustus midagi mitte teha. See on omane absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhetele, nt omandisuhtele. Seda võib ette tulla ka relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhete juures nt üürileandja ütleb tingimused, mida üürnik ei tohi teha. 2) aktiivne kohustus midagi teha. See on omane relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhetele. Kui on tegemist aktiivse juriidilise kohustusega, võib see olla omakorda kahesugune: - olla suunatud konkreetsele tulemusele nt tellijal on kohustus raha maksta, ehitajal kohustus valmis teha
annaabi.ee 
