varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust;
See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega on arvude väärtused kaheldavad. Müügikäibe brutorentaablus = Brutokasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe brutorentaablus = 178 502 / 2 134 876 * 100 = 8,4% 31.12.2008 Müügikäibe brutorentaablus = 167 307 / 1 980 654 * 100 =8,4 % Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = Ärikasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe ärirentaablus = 54 249 / 2 134 876 * 100 = 2,5% 31.12.2008 Müügikäibe ärirentaablus = 65 575 / 1 980 654 * 100 = 3,3% Müügikäibe iga krooni tasuvus peale müüdud toodete kulu ja turustus-ning üldiste kulude mahaarvamist(15-20%). Kuna tegemist on alustava ettevõttega siis kulub neil suur osa turustamise peale selle pärast nii väike %.
Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui vaatamata müügikäibe puhasrentaabluse tõusule varade käibesiduvus langes, võis põhjuseks olla Vali üks: a. aktsiatükeldus (splittimine) b. uue hoone soetamine majandusaasta lõpul c. bilansilise maksumuse vähenemine d. investeeringu müük majandusaasta lõpul Küsimus 10 Küsimuse tekst Liigsetele kauba ja tootmisvarudele viitab kõige paremini Vali üks: a. varude käibevälte vähenemine b. müüdud kauba omamaksumuse suurenemine c. lühivõlgade üldise kattekordaja suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega d. müügikäibe vähenemine e. müügikäibe suurenemine Küsimus 11 Küsimuse tekst Mida väiksem on omakapitali osatähtsus kogukapitalis, Vali üks: a. seda suurem on finantsvõimenduse aste b. ükski variant ei ole õige c. seda suurem on risk, mis kaasneb täiendava krediteerimisega d. kõik ülejäänud variandid on õiged e
piirkasumimäärana). Esimesel juhul leitakse piirkasum kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahena, teisel juhul kaubaühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulude vahena. Piirkasumi kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid kaubaühiku (tooteühiku) piirkasum on konstantne suurus. Piirkasumi arvel kaetakse püsikulud ja saadakse kasumit * piirkasumit ei tohi segi ajada brutokasumiga, mis saadakse müügitulu ja omamaksumuse vahena Piirkasumi ja müügitulu suhet nimetatakse piirkasumimääraks. Piirkasumimäära võib arvutada ka toote kohta, jagades ühe toote piirkasumi toote müügihinnaga. Piirkasumimäär väljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusnäitaja. Muutuvkulude ja müügitulu suhet nimetatakse muutuvkulude määraks ja see on samuti arvutatav toote kohta. Muutuvkulude määr väljendatakse tavaliselt protsentides, kehtib seos:
Müügikäibe ärirentaablus * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasum Käibe kogurentaablus * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus Brutokasum = müügikäive kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist Kulurentaablus Kulude rentaablus näitab, kui suurt tulu on tehtud kulud andnud. RVUD (LIQUIDITY RATIOS) on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda . Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga.
Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68].
Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks Kontrollivõimalus Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Peamiseks puuduseks on suur töömaht. Varude arvestuse perioodiline süsteem Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) Lihtne Võimalik pidada käsitsi Müügil kajastatakse vaid müügitulu. Arvestust omamaksumuse kohta ei peeta. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek 8000 + (9000 + 5000) 8800 = 13 200 Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Näide 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo)8800 K Ostud14 000 K Kaup (algsaldo)8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud13 200 K Kaup 13 200
6.6 Hinnapoliitika Kirjelda toodete/teenuste hinnakujunduse põhimõtteid, hinnapoliitikat. Toote hinna kalkuleerimisel tuleks arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: millised on kulutused tootele/teenusele kuni selle jõudmiseni kliendini (tootmis-, transpordi- ja müügikulud); millist hinda on toote/teenuse eest nõus maksma kliendid. Teisisõnu, hind võib olla kujundatud kulupõhiselt, st arvutades välja toote omamaksumuse ning lisades sinna teatud marginaali või nö turupõhiselt, lähtudes turul välja kujunenud hinnatasemest, mida mõjutavad üksteist jälgivad ja vastavaltreageerivad konkurendid. Hinnapoliitika kujundamisel on abiks järgnevad küsimused: Kas kavatsed müüa oma toodet turuhinnaga või sellest odavamalt, nö ”õõnestades” konkurente? 44
senti, kuid aga 2008 aastal tõi kahjumit 0,01 senti ja 2009 aastal teenis 0,001 senti. Kindlasti see on seotud majanduskriisiga, müügitulu vähenemisega ja finantstulude (kulude) langemisega. Antud juhul ettevõtte omakapitali puhasrentaablus on kõrgem kui aktivate rentaablus mis tähendab et ettevõtte kasutab väliskapitali. Müügikäibe brutorentaablus(GPM) Näitab, kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe brutorent. = ( Brutokasum / Müügikäive ) Seda näitajat saab kasutada ainult nendes ettevõtetes kus on kasutusel kasumiaruande skeem nr. 2 41 Müügikäibe ärirentaablus(OPM) Näitab kui palju sente iga müügikäive krooni tasuvusest jääb selleks et katma finastkulusid ja moodustama puhaskasumit. Müügikäibe ärirent = ( Ärikasum / Müüginetokäive )
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4 Mittetootmiskulud e toimimiskulud (operating e expenses) (perioodikulud) on kulud, mis on
annaabi.ee 
