teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit) Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha.. Jätkusuutliku kasvumäära sisu Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....) Liht- ja eelisaktsiad: arvestamine omakapitalina või võõrkapitalina Ei ole vahet kas on oma või võõrkapital on vaja vaadata aktsia tootlikust, et ta oleks tõusus mitte languses. Järgmiste näitajate arvutamine 2 · Finantskulu · Piirkasum · Brutorentaablus · Tasuvuspunkt (väljendatuna müügimahus ehk tükkides) · Puhaskasum ( teenitud puhas kasum, ahk teenitud tulust on maha arvutatud tootmiseks
· aktsiaid - omakapitali suurendamine: · võlakirjad - kinnitab saadud laenu ja kohustab selle kokkulepitud tähtajal tagasi maksma. Tavaliselt makstakse kindla tähtaja tagant intresse. Veel omakapitali kaasamise võimalusi: · Leida sõltumatuid investoreid (sõbrad, tuttavad, äripartnerid); · Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid riskikapitali fondid (panevad raha omakapitalina firmasse sisse, tavaliselt ei ületa see 20- 25% omakapitalist). · Leida strateegiline investor (tavaliselt samas valdkonnas tegutsev ettevõte, kes on huvitatud raha paigutamisest). Vaba rahavoo mõiste ja arvutamine: Vaba rahavoog omanikele (FCFE - free cash flow to equity). Vaba rahavoog omanikele mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist, ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist ning
huvitavad projekti potentsiaalseid rahastajaid ka jooksvad tegevused. Riskifinantseerimise paigutamine võõr- ja omafinantseerimise "vahepeale" on Seetõttu tuleks laenutaotlusele (ning selles sisalduvale äriprojektile) lisada ka mõneti vaieldav (see kajastub omakapitalina ega pruugi üldse "nähtav" olla), integreeritud ülevaade ärijuhtumi kirjeldus (BC) ehk äriplaan, mis kuid olemuselt ei ole see ,,päris" omakapital (täpsemalt finantsjuhtimise aines). hõlmab ka projekti järelmõju ning olemasolevaid jätkuvaid tegevusi. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10
praegusel kujul. Kapitali kohtlemine ettevõtte vahendi või instrumendina paistab olevat soovitav ja asjakohane, ettevõtte ja kapitali vaheline vastuolu on lahendatud ja koos moodustavad nad ühe tootmisteguri. Kasum on seega tasu kapitali sisaldavale ettevõttele. See saab olema puhas ja üksmeelne kokkulepe, kuna tänapäeva maailmamajanduses on suurem osa kapitalist tehtud ettevõtjatelt kättesaadavaks riskikapitali või omakapitalina ühes või teises vormis. Kui kapital on ettevõttega liidetud ja on kindlaks määratud, et kasum on ühendatud tootmisteguritele ainuke tasu vorm, peab ka panganduse aluse üle vaatama. Pangad võivad säästude või kapitalifonde mobiliseerijatena olla vahendajateks kapitali hoiustajate või andjate ja vahendite tegelike kasutajate või ettevõtjate vahel. Intressivaba panganduse raames tekib nende vahel kolmnurkne suhe. (Ahmad 1980:54)
väärtpabereid: · aktsiaid - omakapitali suurendamine: · võlakirjad - kinnitab saadud laenu ja kohustab selle kokkulepitud tähtajal tagasi maksma. Tavaliselt makstakse kindla tähtaja tagant intresse. Veel omakapitali kaasamise võimalusi: · Leida sõltumatuid investoreid (sõbrad, tuttavad, äripartnerid); · Leida omakapitali investeeringuid teostavad finantsinvestorid riskikapitali fondid (panevad raha omakapitalina firmasse sisse, tavaliselt ei ületa see 20-25% omakapitalist). · Leida strateegiline investor (tavaliselt samas valdkonnas tegutsev ettevõte, kes on huvitatud raha paigutamisest). Ülesanded: 1. Projekt A maksumusega 15 000 krooni ja elueaga 5 aastat annab iga- aastased rahavood 4500 krooni. Projekt B maksumusega 37 500 krooni annab 5 aasta jooksul rahavood 11 000 krooni. Leida mõlema projekti
likviidne. Ettevõte peab maksma materjalide hankijatele, töövõtjatele ja teistele maksekohustuste valdajatele. Kapitalivajaduseks nimetatakse summat, mis on vajalik tootmise läbiviimiseks seni, kui ei ole veel müügist laekunud raha. Tootmisel on oluline likviidsusvalmidus. Esialgu on võimalik saada vajalikku kapitali omanikelt (osanikelt) 49 omakapitalina või kolmandatelt isikutelt võõrkapitalina. Võõrkapitali andjatele tuleb maksta intresse ja omakapitali andjatele dividende. Järgmine skeem iseloomustab ettevõtte finantsmajanduse rahavoogusid kui finantsmajanduse objekte. Omakapitali andja Võõrkapitali andja Hankijad-varustajad Tarbijad KASSA – likviidsed vahendid (laekumine müügist) Töövõtjad-palgad
olevad 100 kroonise nimiväärtusega aktsia vastu kümme 10-kroonist aktsiat). Küll tuleb aga splittimisel arvestada ÄS § 223 nõudeid. Aktsia tegelik hind - turuhind - ei pruugi vastata nimiväärtusele. Veelgi enam, ka aktsia väljalaskmisel võib selle hind erineda nimiväärtusest. Väljalaskehind ei või olla madalam kui nimiväärtus. Väljalaskehinna ja nimiväärtuse vahet nimetatakse ülekursiks, see kajastub bilansi passivas omakapitalina. Esemete liigituses on aktsia õigus. Kuna kõigi Eesti aktsiaseltside aktsiad tuleb kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse, on aktsiad elektrooniliselt väljendatud õigused, seega puudub täna võimalus lasta käibele aktsiatähti väärtpaberitena (vt VÕS § 917 lg 2). Aktsia kui: a) vara (TsÜS § 66) ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (vt ka ÄS § 226) b) aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa
annaabi.ee 
