· toiduaineid käitlevas ettevõttes toidu käitlemise kohas Mikrobioloogilised näitajad: 2009. a ei olnud ühtegi üle 2000 tarbijaga veevärki, kus mikrobioloogilised näitajad pidevalt ei vastanud nõuetele, kuigi Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusega oli aasta jooksul probleeme. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuste põhjuseks olid puudused ühe puurkaevu ja veemahuti tehnilises seisundis. (Terviseamet, 2009) Keemilised näitajad: 2 Olmeveele kehtestatud kvaliteedinõete järgi, peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevees sisalduvaid aineid võib jagada järgmiselt: · mürgised ained: arseen, elavhõbe, kaadium, kroom, plii, ja tsüaniid; · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen;
asulates( peamiselt Põha- ja Lääne- Eestis), kus esineb mikroobset saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem. Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile epamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati flouri kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus. Mitmete piirkondade on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen. 3)vee
kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine
üldiselt hea kvaliteediga. Probleemid: 1.suhteliselt kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis (devoni liivakivi) 2.kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis. 3.kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis (Pärnumaa ja Läänemaa) Reostusallikad. toksilised ained tööstusest. Reostus pärineb: 1.punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus Reostuse näitajad. (see kehtib ka paljudes muudes kohtades) Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. (3)+ vee läbipaistvus oleks esmane hinnangu andmise alus. Veekogude eutrofeerumine. veekogus liiga palju toitaineid, kasvavad kinni, inimene saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2
· veetorstik peab pinnases olema kaitstud väliskoormuse eest · veetorud paigaldatakse Eestis külmumise vältimiseks vähemalt 1,8m sügavusele Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse e summaarse veetarbimise. 1. Elanike veetarbimine. Veetarbimine määratakse mõõtmiste alusel. Mõõtmisandmete puudumisel määratakse summaarne veetarbimine olmeveele lähtudes elanike arvust ja veetarbimisnormist. Võetakse 1 elaniku kohta kulunud vee hulk ja korrutatakse elanike arvuga! 2. Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, (nt tänavate kastmine, elanike olmevee tarbimine ühiskondlikes hoonetes jne) mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta. Ühe elaniku summaarne ööpäevane olmevee tarbimine on keskmiselt 150-250 l/d. 3. Veetarbimine määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks.
Vees sisalduvate ainete jaotus olmevee kvaliteedinõuete kohaselt: Mürgised ained - elavhõbe, kroom, plii, arseen jne Laialt levinud tervisele kahjulikud ianed - alumiinium, boor, nikkel, nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav olmereovesi - elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõttes Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus. Väljendatakse KHT ehk keemilise hapnikutarve abil või COD Bakteriaalne lagunemine = orgaanilise aine oksüdatsioon
Põhja- ja Lääne-Eestis), kus esineb mikroobest saastumist ja vee keemiline koostis on ebastabiilsem · Keemiliste näitajate osas ei vasta joogivee standardile peamiselt kloriidide, sulfaatide, raua ja kohati fluori kõrgenenud sisalduses. Paljudes madalates kaevudes on suurenenud nitraatide sisaldus · Mitmetes piirkondades on põhjavesi saastunud ka naftaproduktidega. · Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: · mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid · laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen
Peipsi (Eesti, Venemaa) 3555 7 15 Vätten (Rootsi) 1893 40 120 Bejole (Venemaa) 1290 5 33 Mälaren (Rootsi) 1140 13 64 Rohkesti on järvi ka Alpi mäestikus, Poolas ja Põhja-Saksa madalikul. Järved on olulised mageveeallikad, kuid nende vett kasutatakse lisaks olmeveele ka näiteks elektrijaamade jahutusveena. Magedaveeline Laadoga on suurim järv, mis kuulub täielikult Euroopasse. Järve voolab arvukalt suuri jõgesid, näiteks Volhovi, Sjassi, Vuoksi jõgi. Laadogast voolab välja Neeva jõgi, mis suubub Soome lahte. Järve rannajoon on sopiline, paljude lahtede ja skääridega. Järves on üle 500 saare. Loode-Venemaal Karjalas asuv Äänisjärv (Onega) kuulub Atlandi ookeani vesikonda. Selle põhjarannik on kaljune, mitmete lahtedega
annaabi.ee 
