Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna. Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil. Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: 1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire
Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5). 1.1. Definitsioon Vaimse alaarengu definitsioonid, nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental retardation ja mental deficiency tähendavad sõna-sõnalt vaimset mahajäämust, vaimset puudulikkust ja intellekti puudulikust. Uuem nimetus on intellectual disability, mille eestikeelne vaste tänapäevases haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) on vaimne alaareng. (Häidikind, 2008). Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.)
4. Psüühilised häired vasakulaarsete haiguste ja siseelundite haiguste puhul. 5. Taandarengu- või ea psüühilised häired c) preseniilsed psühhoosid d) seniilsed psühhoosid 6. Psüühilised häired jämedate orgaanilisteajuhaiguste korral 25 7. Epilepsia 8. Skisofreenia 9. Manikaal-depressiivne psühhoos 10.Psühhogeensed reaktsioonid 11. Psühhopaatiad 12. Neuroosid 13. Oligofreenia 26 8. VAIMUHAIGETE RAVI JA PÕETAMINE Psyhhoosi esimeste sümptoomide ilmumisel tuleb pöörduda arsti poole, suurtes linnades aga rajooni psühhiaatri poole, kes määrab, milliseid abinõusid tuleb haigestunu suhtes rakendada. Enamik vaimuhaigeid peab end terveks ja kaldub psühhiaatriabist kategoriliselt keelduma. Seetõttu on väga tähtis, et haige omaksed ei oleks tema mõju all, vaid
võivad ennetada duodeniiti [9]. • Põhjused: Põhjusteks on orgaaniliselt kahjustatud kesknärvisüsteem, mis viib kesk-mehhanismi häireteks, mis vastutavad nälja-, isu- ja küllastustunde eest. Selliste häirete juurde kuulub entsefaliit, paistetus pealuu lohukese taga, aju vigastused jm. Veel üheks haigestumise põhjuseks võivad olla psüühilised häired — maania, katotoonia (liikumisvõime häire), oligofreenia (vaime alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike, mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid. Näiteks see on võimalik suhkrutõve haigusel, endogeensel hüperinsulinismil ja eksogeense päritoluga, türeotoksikoosil (kilpnäärme haigus) [9]. 2.2.5. Disbakterioos Nii nimetatakse seisundit, mille puhul vaadeldakse koostise ja balansi muutust soolestiku mikroflooras [9]. Soolestiku mikrofloora on mikroorganismide kompleks, lima. Disbakterioosi
Deliiriumi sündroom teadvus hägunenud, rohkesti liikuvaid illusoorseid meelepetteid, visuaalseid stseenilisi tõelisi- ja pseudohallutsinatsioone, seosetu mõtlemine, emotsionaalne labiilsus, ärevus, hirm , motoorne aktiivsus, puudulik fragmentaarne kontakt reaalsusega, sümptomaatika intensiivistub õhtuti/öösiti Intellekt võime tegelikkuse üldistatud ja abstrakstseks tunnetamiseks ning tegelikkusega adapteerumiseks Oligofreenia intellekti arengu mahajäämus ehk nõrgamõistuslikkus. Intellekti tagasilangus e. Nõdrameelsus Nõrgamõistuslikkus Kerge vaimne alaareng(IQ 50-69, 9-12a) debiilsus, nõrgamõist. Kerge aste Mõõdukas/Raske vaimne alaareng(IQ 35-49, 6-9 /IQ 20-34 , 3-6a) imbetsilsus, nõrgamõistuslikkuse mõõdukas aste. Sügav vaimne alaareng ( IQ alla 20, allla 3a.) idiootia DEMENTSUS raske kognitiivsete funktsioonide(mälu, intellekt) kahjustus. Teadvus
Vaimupuude põhjuseks võivad olla sünnieelsed mõjurid (50%), sünnituse käigus tekkinud kahjustused (10%) või lapseea haigused ja õnnetusjuhtumid (10%). Umbes 30% juhtude põhjus jääb selgusetuks. Mida sügavam on puue, seda tõenäolisem on kindla bioloogilise põhjusteguri olemasolu. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on vaimne alaareng: • kaasasündinud või varases eas omandatud seisund ehk oligofreenia • hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue ehk dementsus. 3. Kerge vaimupuue: 80-85% vaimupuudega isikutel on kerge vaimupuue. Kerge vaimupuudega isikute arukus vastab 8-12 aastaste laste arukusele. Kerge vaimse alaarengu korral pidurdavad lapse arengut kõige enam tunnetusliku huvi puudumine või vähene huvi ümbritseva keskkonna suhtes ning aeglane teadmiste omandamine. Reeglina puudub jäljendamisoskus, enesekontroll on nõrk
tavaliselt progresseeruv psüühiline haigestumine (nt skisofreenia, progresseeruv paralüüs, paranoia, seniilsed ja muud pikaldased psühhoosid); 2) vaimutegevuse ajutine rike hoogudena, sageli ägeda atakina esinev, kuid enam või vähem kiiresti mööduv sügav psüühika häire (nt akuutne reaktiivne psühhoos, patoloogiline afekt, patoloogiline joove, äge infektsiooniline psühhoos jt); 3) nõrgamõistuslikkus kaasa sündinud, alatine mõistuslik arenematus (oligofreenia); 4) muu haiguslik seisund kroonilises või ajutises psüühilises haigestumises mitteseisnev, kuid nendega võrreldav tervisehäire (nt psühhopaatia raskemad vormid, või abstinentsi raskemad juhud narkomaanidel). Mõningatel juhtudel võib muuks haiguslikuks seisundiks lugeda ka kurttummust. KarS § 34 on välja toodud aga otseselt süüdivust välistavate meditsiiniliste kriteeriumide loetelu. ,,Isik ei ole
kontra- vastu- kontraindikatsioon (vastunäidustus) makro- Suur makrobiootika (õige toitainete vahekord) mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus)
annaabi.ee 
