● R universaalne gaasi const. (8,31 J/K*mol) ● V ruumala (m’3) ● v ainehulk (nüü, mol) ○ *normaaltingimused: ○ temp. = 0C ○ P = 760mmHg = 1 * 10’5Pa ● Millised on isoprotsessid ja kuidas neid eraldi nimetatakse? ○ Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. ○ Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur: (P1/P2)=(V2/V1) ○ Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk: (V1/V2)=(T1/T2) ○ Isokoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala: (P1/P2)=(T1/T2)
3)molekulide vahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ideaalse gaasi olekuvõrrandit iseloomustab: p- rõhk 1Pa n- konsentratsioon 1m³ T- temperatuur 1K(kelvin) k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K R- universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) p=nkT pV= m RT M Isoprotsessid pV pV T T Isoprotsessid- nim gaasi oleku muutumist, kus üks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine jääval ruumalal (teodorandipudel lõkkes) gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga T p T p Isohoorilise protsessi graafik on SIRGE. Ta väljendabrõhu ja temperatuuri võrdelist sõltuvust. Isobaariline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval rõhul (kummi kuumenemine päikese käes) rõhk on võrdeline ruumalaga T V T V isobaarilise protsessi graafik on sirge
Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Rõhumisjõuks nim
piisavalt hõre ja mitte liiga madalal temperatuuril. Ideaalseks gaasiks võib näiteks lugeda kuiva õhku tavalisel temperatuuril ja rõhul. 9. Nõuded ideaalsele gaasile 10.Ideaalse gaasi olekuparameetrid 11.Ideaalse gaasi olekuvõrrand 12.Ideaalse gaasi olekuvõrrandite muutus kindla gaasikoguse juures 13.Ideaalse gaasi isoprotsessid 14.Isoprotsesside äratundmine graafiku ja/või võrrandi alusel Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. 15.Arvutused Isoprotsesside võrrandite ja ideaalse gaasi olekuvõrrandiga 16.Soojusmasina tööpõhimõte, kasuteguri sõltuvus. Soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe (tavaliselt protsentides): 17.Külmkapi tööpõhimõte Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale.
osarõhkude summaga. Õhuniiskuskus ei saa olla üle 100%, sest 100% on juba küllastunud olek. Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus. Isoleeritud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ei energiat ega ka soojust (termos) Suletud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ainet, küll aga energiat.(karp) Avatud süsteem- süsteem, mis vahetab välismaailmaga nii soojust kui ka energiat. (kohvikruus) Faasidiagrammid kujutavad endast olekute sõltuvust olekuparameetritest. Sealt on võimalik välja lugeda kindla aine keemistemperatuurid, sulamistemperatuurid ning kriitilised punktid. Keemistäpp- keemistemperatuur, sellest punktist peale hakkab segu keema Kriitilised punktid- kõrgeim rõhu ja temperatuuri kombinatsioon, mille juures gaasifaas ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek. Aurustumissoojus on soojushulk, mida on vaja 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust
Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida iseloomustatakse termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus
12. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t - t) 13. Ideaalne gaas? + võrrand? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT 14. millest sõltub töö gaasi paisumisel? Rõhust ja ruumala muutusest A=pV 15. isoprotsessid? Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isotermiline toimub jääval temperatuuril, gaasi rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises sõltuvuses (pV = const) Isohooriline toimub jääval ruumalal, gaasi rõhk ja temp on vastavas sõltuvuses (p/T = const) Isobaariline toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip I printsiip kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja
juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Millest sõltub soojusmasina kasutegur? - Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Mis on isoprotsessid? isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu Kasvuhooneefekt - Maapinna lähedase õhukihi soojenemine soojuskiirguse neeldumise tõttu atmosfääris olevates osades gaasides (nn. kasvuhoonegaasid) Loomulik ja eluks vajalik loob sobilikud tingimused eluks Maa Kasvuhoonegaasid - CO2 , veeaur, metaan (CH4 ), N2O
maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U Isobaariline protsess protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = U w = U + P·V 21. Tekkeentalpia on energia muut antud ühendi tekkimisel lihtainetest
maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U Isobaariline protsess protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = U w = U + P·V 21. Tekkeentalpia on energia muut antud ühendi tekkimisel lihtainetest
Ideaalse gaasi olekuvõrrand ühendab omavahel makroskoopilised olekuparameetrid rõhu, ruumala ja absoluutse temperatuuri. Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga kus on gaasi mass, molaarmass ja gaasikonstant. Ideaalse gaasi rõhk, ruumala ja tempratuur. Antud ideaalse gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud absoluutse temperatuuriga on jääv suurus Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. Isotermiline protsessi käigus ei muutu temperatuur ja ideaalse gaasi rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga: Isobaariline protsessikäigus ei muutu rõhk ja ideaalse gaasi ruumala on võrdeline absoluutse temperatuuriga: Isohooriline protsessi käigus ei muutu ruumala ja ideaalse gaasi rõhk on võrdeline absoluutse temperatuuriga: Keha siseenergiaks nimetatakse tema kõikide koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat.
osakestevaheline vastastikmõju pV = nRT R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm3atm/molK); R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, vabaenergia G). on määratud süsteemi olekuga, mitte sellega, kuidas see olek on saavutatud. protsessid soojusvahetuse järgi eksotermiline protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0 nt: keemiliste sidemete moodustamine / ühinemisreaktsioonid; tahkumine, kondensatsioon endotermiline protsess – energia/soojus neeldub ΔH > 0 nt: keemiliste sidemete lõhkumine / lagunemisreaktsioonid; sulamine, aurustumine
summaga. 3. Pooljuhtventiil 0, siis vastavalt ohmi seadusele e. diood - Pooljuhtventiiliks on tekib takistus, mida pooljuhtkristall, kus on loodud nimetatakse mahtuvuslikuks auk- ja elektronjuhtivusega reaktiivtakistuseks ja piirkonnad ning nende tähistatakse XC=1/wC. 4. puutepinnal asuv tõkkekiht Isoprotsessid - protsess mille e.pn siire. n-pooljuhid käigus üks olekuparameetritest (elektronjuhtivus) p-pooljuhid ei muutu. Isoprotsesse on: (aukjuhtivus). 4. isobaariline, isohooriline, Soojusmasina kasutegur. isotermiline. Isotermiline Carno't ringprotsess protsess on protsess, kus -Soojusmasina kasutegur = konstantsel temperatuuril (t°) on antud gaasihulga ruumala temperatuuril 0 °C. (V) pöördvõrdeline rõhuga (p). Isokooriline protsess on
vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee. 28. Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks -Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi tasakaaluoleku ümber
ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks. Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja vedelikke,mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele. Mittenjuutonivedelike viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad Newtoni seadusega.Mittenjuutonivedelikud on sellised vedelikud, mille nihkepinge ja kiiruse gradiendi sõltuvus muutub. Mittenjuutonlike vedelike viskoossus sõltub mitte ainult olekuparameetritest, vaid ka voolamise tingimustest. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne Reynoldsi arv Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Vedeliku voolamisel, nt piki toru, voolu koguenergia pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu. Reaalse fluidumi voolu kahe ristlõike jaoks Energiabilansi võrdsustamiseks liidetakse võrrandi paremale poolele liige, mis väljendab survekadu ƸFh
olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia. Siseenergia (U), J/mol süsteemi moodustavate osakeste liikumise ja vastastikuste seoste energia; isoleeritud süsteemis U = 0. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus: U = q + w ,
olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia. Siseenergia (U), J/mol – süsteemi moodustavate osakeste liikumise ja vastastikuste seoste energia; isoleeritud süsteemis ∆U = 0. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus: ∆U = q + w ,
Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur Ideaalse gaasi pV=m/MRT olekuvõrrand Gaasi üleminek ühest p1V1/T1 =p1V1/T1 olekust teise Kilomoolid gaasi koguses pV/T=R 2.Seadused ja põhiprintsiibid: MKT võrrand ja alused- p=1/3*m0*n*v2 1)gaas koosneb molekulidest 2)molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi olekuvõrrand-pV=m/MRT Isoprotsessid- Isoprotsess on gaasi oleku muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE TUNNUS T=const p=const V=const VALEM p1V1=p2V2 V1/T1=V2/T2 p1/T1=p2/T2 p*V=const V/T=const p/T=const GRAAFIK
lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest. U = Uprod Ureag U - siseenergia, isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V=const) H entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const) S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb.
iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. ISOPROTSESS Isoprotsess on TD-line protsess, mille käigus üks olekuparameetritest p, V, T on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral isohooriliseks, jääval temperatuuril T isotermiliseks. ENTROOPIA Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav füüsikaline suurus. Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia, mida suurem on entroopia, seda madalam on energia kvaliteet. Tähis S Entroopia on ka süsteemi korrastamatuse mõõt: mida suurem on entroopia, seda suurem on
maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = U Isobaariline protsess protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = U w = U + P·V 21. Tekkeentalpia on energia muut antud ühendi tekkimisel lihtainetest
maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem – ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem – ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem – vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter – süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon – suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte süsteemi antud olekusse jõudmise teest. N: V·P/T 20. Isohooriline protsess – konstantsel ruumalal olev süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellest süsteemist eralduv või selles neelduv soojus võrdne süsteemi siseenergia muudaga: qv = ∆U Isobaariline protsess – protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis) tööd: qp = ∆U – w = ∆U + P·∆V 21
1). v=const Otto mootorid. tingimustel kondenseerida e. veeldada. Suur 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath- temperatuur, suur ruumala ja väike rõhk. Olenevalt Trinkler. 9.Tehniline töö. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt olekuparameetritest saab aine olla, kas gaasilises, 26.Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus avatud td süst. Tehniline töö lt avaldatakse keha 1kg-le: vedelas, tahkes faasis või parameetrite muutusel üle suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto lt=-p1stp2ni· vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha minna ühest faasist teise. Samuti on võimalik aine olek ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid
olekuvõrrand kehtiv nii gaasisegule tervikuna kui ka segu igale komponentidele. 3. Reaalgaas. Võrrand pv = RT kehtib eeldusel, et gaasimolekulide vahel puuduvad vastastikused jõud ning molekulide maht võrreldes gaasi kogumahuga on tühiselt väike. Seetõttu lähenevad reaalgaasi omadused ideaalgaasi omadustele küllalt hästi madalal rõhul (kui p → 0) ja kõrgel temperatuuril. Mis tahes aine võib sõltuvalt olekuparameetritest olla kas gaasilises (aur), vedelas või tahkes olekus ja parameetrite muutumisel üle minna ühest agregaatolekust teise. Samuti on võimalik aine olek mitmes faasis üheaegselt. Reaalgaasi põhiomadusi on, et teda on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida. Gaasifaasis oleva reaalgaasi mahu püsitemperatuursel (isotermsel) vähenemisel mingil temperatuuril T1 tõuseb rõhk seni, kuni erimaht saavutab väärtuse v1'' (punkt 1"). Aine on punktis 1" küllastunud olekus
Sel juhul võrdub kogumahtuvus rööbiti ühendatud kondensaatorite mahtuvuste summaga: Jadaühenduses ehk järjestikühenduses kondensaatoreid läbib ühesuurune vool. Niisuguse ühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga: Elektrovälja energia- elektrostaatiline väli salvestab energiat. Välja energiatihedus on kujul.. 6. Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isoprotsesse on: isobaariline, isohooriline, isotermiline. 8. 9. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hea näide on piljard – piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. 12.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at
üksikasjadesse. Reaktsiooni keskkond kui süsteem on kas a) avatud, b) suletud või c) isoleeritud vastavalt energia või/ja massi vahetuse olemasolule ümbritseva keskkonnaga. Kõigis neis süsteemides võib muutuda rõhk(p), ruumala(V) ja temperatuur(T). Olekuparameetrid (OP) ja olekufunktsioonid (OF) OP on tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur T, rõhk P, ruumala V, ainehulk n OF on funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest (Hessi seadus - reaktsiooni soojusefekt ei sõltu reaktsiooni teest) Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.
liikumise kineetilisest energiast, molekulide vahelisest potentsiaalsest energiast ning molekulidesisesest energiast. Liitsüsteemi siseenergia on alamsüsteemide siseenergiate summa pluss alamsüsteemide vastastikune potentsiaalne energia: U =∑i U i E p . (1.3) Ep on sisuliselt kahe keha pinnal olevate molekulide vastastikune potentsiaalne energia. Süsteemi siseenergia on olekufunktsioon – ta sõltub vaid olekuparameetritest ning mitte sellest, kuidas süsteem on antud olekusse jõudnud. Seega, siseenergia muutus süsteemi üleminekul ühest olekust teise on vaid nende kahe oleku siseenergiate vahe: U =U 2−U 1 , (1.4) kus U2 on süsteemi siseenergia lõppolekus ning U1 süsteemi siseenergia algolekus. 1.3. Termodünaamika I printsiip. Süsteemi siseenergia võib muutuda peamiselt kahe protsessi arvel – kehale rakendatud töö A või
keemilistes ja füüsikalistes protsessides. Termodünaamika ei tegele süsteemi molekulaarse ehitusega. Termokeemia - termodünaamika osa, mis uurib soojuse teket ja liikumist. Termokeemia tegeleb protsesside soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega, ei tegele süsteemi molekulaarse ehitusega. Olekuparameeter - süsteemi iseloomustav mõõdetav suurus (rõhk, temperatuur, ruumala, ainehulk jne). Olekufunktsioon -suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, ei sõltu antud olekusse jõudmise teest. Soojus e. soojushulk e. soojusefekt - energia ülekande mõõt, kui energia ülekanne avaldub temperatuuri muutusena. Tähis q. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis põhjustab isoleeritud süsteemis temperatuuri tõusu, mitteisoleeritud süsteemis (avatud või suletud süsteemis) annab ära soojust ümbruskonnale. qreaktsioon < 0 Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis põhjustab isoleeritud süsteemis
Absoluutse (Kelvini) temperatuuri korral on rõhk ja ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist: Kelvini skaala: Isobaaride lõikepunkt t°-teljega (V = 0) vastab temperatuurile -273°C, mis vastab absoluutsele temperatuurile 0K. p = c1 T, kui V = const V = c2 T, kui p = const Neid kahte koos kolmanda, Boyle-Mariotte'i seadusega nim. isoprotsesside võrranditeks; isoprotsess on selline protsess, kus üks olekuparameetritest on konstantne. Konstantsel temperatuuril toimuvat nimetame isotermiliseks, konstantses ruumalas toimuvat isohooriliseks ja konstantsel rõhul toimuvat isobaariliseks protsessiks. Võrrandis olevate konstantide ja väärtused sõltuvad kahest parameetrist: üks neist iseloomustab ainet (gaasi), teine aga sõltub sellest, millises ruumalas (millisel rõhul) protsess toimub. Viimast saab viia valemisse sisse, ühendades kõik kolm isoprotsesside võrrandit üheks:
Neid protsesse nimetatakse termodünaamilisteks põhiprotsessideks. Keerukamate termodünaamiliste protsesside (näiteks ringprotsesside) teoreetilisel analüüsil jaotatakse nad üksikuteks põhiprotsessideks, mis võimaldab neid ülevaatlikumalt käsitleda. Allpool vaadeldavate protsesside uurimisel oletame, et nad toimuvad ideaalsete gaasidega tagastatavalt. Küsimuse lihtsustamiseks eeldame, et gaasi erisoojus termodünaamilise protsessi käigus ei muutu, s.t. ei sõltu gaasi termilistest olekuparameetritest. Tehnilise töö mõiste. Soojushulga dQ juurdeviimisel termodünaamiline keha paisub (v1 v2), mahu muutusel sooritatakse töö. Tavaliselt arvutatakse töö 1 kg massi termodünaamilise keha kohta (l). Arvutatud tööd nimetatakse absoluutseks mehaaniliseks tööks ehk lihtsalt mehaaniliseks tööks. Termodünaamilise keha poolt sooritatava mehaanilise töö arvutamiseks peame teadma rõhku ja erimahu vahelist funktsionaalset sõltuvust.
annaabi.ee 
