esindas emigrantlik eesti kultuur läänes ja demokraatlik-sotsialistlik, esindajaks eesti kultuur Eestis. "Emigrantliku" kirjanduse "peaspetsialist" Endel Sõgel on öelnud, et pärast eesti kodanluse poliitilise võimu ja majandusliku jõu purustamist jäid järgi kodanluse riismed, kes viisid senise rahvusliku reetmise lõpuni. 17 välismaalse siirdunud kirjanikust olevat 13 teeninud sõja ajal Saksa okupante. Keskmise põlvkonna 14 esindajast, kes said kirjanikeks juba läänes, olid Sõgla andemeil natse teeninud 10. (Akadeemia 2008 : 2259) Võib öelda, et kui emigrantlik kirjandus oleks emigrantliku kirjanduse ladviku mõju alt vabanenud, siis oleks ta võinud jõuda massitiraazide kodumaa lugeja ette. Seda siiski ei juhtunud. (Akadeemia 2008 : 2260) OKUPEERITUD JA PAGENDATUD EESTI Eestist eemale siirdunuid kiusas algusest peale küsimus, kas käituda kui pagulane, lihtsalt inimene
Ainsad võimalused selliste tulemuste saavutamiseks olid viia Ida - Euroopa riikide poliitiline süsteem vastavusse Nõukogude Liidus kehtiva süsteemiga ja just seda Stalin algusest peale taotles ja kavatses .Ühelt poolt võib tunduda , et eesmärk polnud kuigi raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja muutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat vaidlust teemal, et kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub võib olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esindajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle. Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel.
Ka inimkaotused ei olnud sõdades olnud liiga suured: kahes sõjas kokku langes 85 000 inimest ning haavata sai 200 000. Sellise tõsiasja tõttu tunnevad eestlased piinlikkust oma saatuse pärast II maailmasõjas. Kaks kuud pärast Jätkusõja algust vallutasid saksa väed Tallinna (28.august 1941). Eesti rahvas oli sissetungijate suhtes erimeelsed: osad nägid saksa vägede teenimises võimalust vastu astuda Punaarmeele, teised aga nägid nendes kui okupante ja kolmandad lootsid Vabadussõja (1918- 1920) kordumist (et kahe suurriigi okupeerimise vaheaegadel on võimalus välja kuulutada iseseisev Eesti ja seda kaitsta edukalt vabatahtlike väega). Kuid ajalugu ei kordunud. Sakslased okupeerisid Eesti alad vaatamata eestlaste põrandaaluse valitsuse väljakuulutatud vabariigile (19.09.1941). Nende okupatsioon kestis kuni 1944.a. veebruarini, mil algas teistkordselt 5 Punaarmee okupatsioon. K
1920 aastal vastu võetud esimene põhiseadus kehtestas parlamentaarse demokraatia ning rahva poolt valitud valitsus võttis ette ulatusliku maareformi ja rakendas meetmeid vähemuste kaitseks. Koolid muutusid eestikeelseks, kultuurielu puhkes õitsele. Iseseisvus kestis vaid 22 aastat. 1940 liidendati Eesti koos Läti ja Leeduga vägivaldselt Nõukogude Liidu koosseisu vastvalt II maailmasõja eel sõlmitud Saksa – Nõukogude salapaktile. Järmisel aastal asendasid NSVLi okupante Saksa okupandid. (Maailma riigid. (2006). Tallinn: KirjastusVarrak). Eestlased seisid tugevasti nõukogude võimu vastu ja pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu. ``Nõrk`` president esindab Eestit rahvusvahelisel areenil, määrab ametisse diplomaadid ja nimetab peaministri. President võib algatada seadusi ja panna neile veto, paluda
Ainus võimalus niisuguste tulemust saavutada oli viia Ida -- Euroopa riikide poliitiline süsteem vastavusse Nõukogude Liidus kehtiva süsteemiga ja just seda Stalin algusest peale taotles ja kavatses .Ühelt poolt võib tunduda , et eesmärk polnud kuigu raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja mjuutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat teaduslikku vaidlust teemal, kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub Võib -- olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esinedajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua kommunistlikud parteid võimule seal, kus nad olid ajalooliselt nõrgad ; koalitsioonid olid kõigest vahend eesmärgi saavutamise nimel.
Kuid elamiseks jäi piisavalt raha. Venerahvas oli eestlaste vastu väga vaenulik, nad peksid lapsi ja varastasid raha, mis kuulus eestlastele. 8 Ajalooline taust kahe suurema küüditamise vahepeal . juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Paljud eestlased lootsid , et Saksa vägede abil õnnestub Punaarmee maalt välja tõrjuda ning Eesti iseseisvus taastada. Kui algul oli sakslasi Eestis vastu võetud kui vabastajaid , siis peagi sai selgeks, et maa oli vaid okupante vahetanud. Natsliku Saksamaa lähim eesmärk oli eelkõige sõja võitmine. Suuremate küüditamiste , immigratsiooni ja denatsionaliseerimisega pidi alustatama alles pärast sõjalist võitu. Sakslaste jaoks oli Balti territoorium eelkõige okupeeritud ala, mille rikkusi võis maksimaalselt ära kasutada sõjategevuse huvides. Jätkusid 1941. a. Suvel alanud kohtuvälised repressioonid. SD eriüksused hävitasid kõigepealt tuhatkond Eestisse jäänud juuti
1934 ilmus kordustrükk ja seda levitati rahva hulgas ligi 15 000 eksemplari. (1: 178) Eesti politseikorraldus oli tolle aja kohta eeskujulik; ühiskonnas, kus riik on kutsutud ja seatud teenima oma rahvast, ei ole see teisiti mõeldavgi. Eesti politsei häving Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist asus nõukogude võim lammutama ja hävitama kahe aastakümnega ülesehitatud politseiorganisatsiooni. Teati hästi, et iseseisvusaate kandjana ei toeta Eesti politsei okupante. Samas mõisteti, et rahvas peab lugu oma politseist ja usaldab teda. Siit saab selgeks, mispärast on okupatsioonivõimud püüdnud Eesti politseid rahva silmis mustata. Seejuures lähtuti põhimõttest: mida suurem vale, seda parem. Hulk politseinikke langes sõjasuvel 1941 partisanivõitluses ja Punaarmee väljatõrjumisel Eestist, lahingutes nõukogude partisanide vastu ja Idarindel, samuti sõjajärgses metsavõitluses
Seadus sätestas: · Lugeda kogu maa kogu rahva omanduseks · Määrata kindlaks peale 30 ja maa ülemmäära, mis jäetakse iga töötava talupoja ühe perekonna kasutada, ka senistele talupidajatele jäetav maa alammäär 20 ha ühe perekonna peale, missugustest määrast vähem ei või jätta maad talundipidajale, kui tema kasutuse oli maad üle 20 ha. Erandina vähendada isiklikuks kasutamiseks jäetavat maad 5-7 ha talupidajatele, kes abistasid saksa okupante. · Arvata maafondi saksa kolonistide maad, rahvavanelaste maad, samuti peremeheta jäänud maad ja maad, mis nende pidajatele jäävad tagasi andmata. · Riikliku maafondi peab esmajärjekorras kasutama taluteenijate, maatameeste ja väikemaapidahate maaga varustamisel 12-18 ha talunditega ühe perekonna khota, sõltuvalt maa headusest ja asukohast. · Anda uutele maasaajatele osa ehitusi ja inventari, mis kuulusid saksa kolnnistele ja kodumaa reetjatele
annaabi.ee 
