või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked. 27 Frontaal- Parietaal- Temporaal- Oktsipitaal-sagar 28 Frontaalsagar Temporaalsagar Ajutüvi Väikeaju 29 Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud
Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked. Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas(~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse
Aju peamised osad: ajutüvi, koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla), Parietaalne (Kiiru), Temporaalne (Oimu), Frontaalne (Lauba) Sissejuhatus psühholoogiasse 55 Sissejuhatus psühholoogiasse 56 Aju hall- ja valgeaine Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8. Mediaatori lammutamine. Aju peamised osad: Seljaaju Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks:
Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb frontaalse, parietaalse ja temporaalse sagara mediaalsetest osadest, mis on ajukoore jätkuks rostraalse ajutüve ja dientsefaloni kohal.
iii. Kavatsuste, programmide, plaanide, aktiveeriv mõju. See realiseerub ajukoore RF aktiveeriva mõju vahendusel. II. Info vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk. (alumine vasak) a. Olemasoleva info ümber organiseerimine. b. Ootused keskkonnas muutuvad (ootus – mälestus). Ntks esimene kord üllatav, edaspidi enam mitte nii väga. c. Struktuurid: Oktsipitaalne (nägemine). Parietaalne (kehatundlikkus). Temporaalne (kuulmine). d. Erutumine: „kõik või mitte midagi“. e. Modaalspetsiifilisus. f. Ajukoore erinevad piirkonnad on erinevate funktsioonidega, mis vastavuses erinevustega tsüto- ja müeloarhitektoonikas. Funktsioonid saab jagada kolme rühma. i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht.
etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega
neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega
Müeliniseerumine - Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve avaldamisega imikueas saab kolju kuju muuta. Varemon see olnud suhteliselt levinud praktika üle maailma Postnataalne neurogenees - Närvirakke tekib täiskasvanueas üsna piiratud - Peamised tekkekohad – subventrikulaarsest tsoonist haistesibulatesse; hippokampuse hammaskäärus - Gliia progenitorid psüivad alles pidevalt Arenguhäired
annaabi.ee 
