Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar.
Tark inimene sellega ei riskinud, vaid hoidis ka oma lapsed kirikutest eemal eesmärgiga kindlustada neile tulevik. Pikemas perspektiivis oli tulemuseks see, et pärast Eesti iseseisvumist hoiti ikkagi kirikutest eemale tänu juba tekkida jõudnud ohtraile eelarvamustele. Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti
Miks tahtsid poisid mesilased Mihkli aeda meelitada? ........................................................................................................................................ Kuidas me korraldasime öise häire · Millise plaani mõtles Kiilike ööhäireks?.kui nad olid laagris siis nad riputasid jalgratta puu otsa ja tiristasid kella et teised arvaksid et jalgratas röövitakse · Kas see õnnestus?.. Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija · Miks röövis Agu Sihvka esimese klassi vanarauahunnikust siduriketta, kolvikepsud, hammasrattaid, splinte, polte ja muud? ................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................................... Kuidas ma häbistasin kooli nime
Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek).
Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek).
porgandeid, mis söödi loomulikult kohe kiiruga ära ning pühiti end puhtaks riiete külge. Helgi jaoks oli hirmus põnev näpata mõnelt võõralt põllult. Eriksoni järgi vanemate, ühe enam aga õpetajate ja kaaslaste suhtumine endasse ja oma tegevuste tulemustesse kujundab lapse ausaama oma kompetentsusest ja alaväärsusest. Enese pidev võrdlemine teistega võib kujuneda alaväärsuse tekkepinnaks. Helgi oli väga õnnetu ja tige sellepärast, et tema koolikaaslased kuulusid oktoobrilaste või pioneeride ridadesse kuid tema mitte. Küsimus ei olnud selles, et olla paaniliselt pioneer vaid pigem ikka selles, et korraldati igat sorti üritusi kuhu Helgi kui mittepioneer ei saanud minna. Komsomoliks astumisega oli juba teine suhtumine. Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots. Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne
pedagoogika seniseid häid tavasid rikkuv A. Lindgreni "Pipi Pikksukk" jõudis eesti lugeja kätte alles 1968. a., seega 23 aastat pärast ilmumist. Teisi Lindgreni teoseid oli tõlgitud juba varem: esimestena "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Väikevend ja Karlsson katuselt". Tove Janssoni muumilood hakkasid ilmuma kõigepealt keskastme lastele (pioneeridele) adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a. "Pioneeri" ja "Sädeme" kõrval alustas ilmumist mudilaste (oktoobrilaste) ajakiri "Täheke" , mis erinevalt eelpoolnimetatutest ilmub tänaseni. "Pioneer" ja "Täheke" olid kirjanduslikud ajakirjad, mis lisaks ametliku ideoloogia kandmisele avaldasid eesti autorite värskeimat loomingut, laste loomingut, edastasid populaarteaduslikke tekste lapsi huvitavatel teemadel. "Pioneeris" hakkasid ilmuma kodumaised koomiksid, millist zanrit üldiselt "läänelikuks" arvati ja seega kaua põlu all peeti.
pioneeride seinalehed. Äärmiselt populaarsed olid suvel õpilaste pioneerilaagrid . Seal puhkasid lapsed vanuses 7-14 aastat. Tavaliselt oli 3 vahetust, iga vahetus kestis ligi kuu aega. Tuusik oli odav ja ei käinud vanematele üle jõu. Mõned lapsed said tuusikud ka tasuta, see tähendab, et vanemate ametiühing maksis tuusikud kinni. Pioneerilaagrites korraldati lõkkeõhtuid, spordivõistlusi, ekskursioone, sõpruskohtumisi laagrite vahel, korrastati territooriumi. Pioneer oli oktoobrilaste seltsimees ja juht see tähendas, et pioneerid abistasid oktoobrilapsi nende ürituste läbiviimisel, aitasid neid, kellel oli raskusi õppetöös. Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber . Komsomoliorganisatsioonid (eriti suurte ettevõtete) korraldasid noorte suvepäevad. Suvepäevade põhiürituseks oli mitmepäevane telklaager Laagris korraldati kohtumisi (kirjanike ja kunstnikega, heliloojate ja näitlejatega, teatri-
marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine. Kindlasti tuli tähistada oktoobri- ja maipühi; kodudes, kuhu nõukogude võim lõplikult ei jõudnudki, võis tähistamist vältida, kuid asutuses või koolis võrdunuks see kuriteoga. (Ibid.) Ideoloogilises töötluses oli ülitähtis koht koolil. Lapsi esialgu ahvatleti, peagi aga sunniti astuma 12 vastavalt vanusele kas oktoobrilaste või pioneeriorganisatsiooni või kommunistlikusse noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.)
annaabi.ee 
